Kaja Kuivjõgi on Arengufondi tervisetehnoloogiate valdkonna juht ja Eesti e-Tervise süsteemi käivitaja. Varem on Kaja töötanud muuhulgas Sotsiaalministeeriumis ja Ida-Tallinna Keskhaiglas.

Madis Tiik on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja töötanud aastaid perearstina. Madis on olnud tegev nii Eesti e-Tervise süsteemi käivitamisel kui ka Soome e-Tervise süsteemi arendamisel.

Tervishoiu tulevik: virtuaalkliinikud ja valla tervisekioskid

Selmet ehitada uusi perearsti-keskusi, tuleks rajada tervisekioskite võrgustik ja virtuaalkliiniku platvorm ning luua igale eestimaalasele personaalne tervisekonto.

Kaja Kuivjõgi ja Madis Tiik

Nende inimeste hulk, kes soovivad enda tervise heaks ise midagi ära teha, kasvab pidevalt. Kuna palju infot enda aitamiseks on igaühele kättesaadav ja lisandunud on terve rida alternatiivseid teenuseid, mis mõeldud tervise säilitamiseks ja parandamiseks, soovitakse arstilt järjest sagedamini vaid teisest arvamust.

Samas kasvab pahameel – miks pean maksma sotsiaalmaksu, kui selle eest midagi ei saa? Täna lähevad ravikindlustuse vahendid enamasti haiglate rahastamiseks. Õhus on revolutsiooniline situatsioon. On selge, et tervishoid pole sellise ärimudeliga jätkusuutlik.

Eesti e-tervise pioneeriks

Eestis on suurepärased eeldused olla e-tervises pioneeriks – meil on ID-kaardi näol tugev autentimisinfra ning x-tee digitaalse info turvaliseks vahetamiseks.

Meil on tugev positsioon järgmiseks sammuks – opt-out põhimõte andmete esitamiseks, andmete esitamise kohustus tervishoiuteenuse osutajatel, tsentraalne süsteem ja põhimõte, et terviseandmed kuuluvad inimesele. Puudub kaasaegne integratsiooniplatvorm ning inimeselähedane kontseptsioon – personaalne tervisekonto igale elanikule!

Seega tuleb vaid otsustada, et ELi rahadega perearsti-keskuste ehitamise asemel arendame korraliku virtuaalkliinikute platvormi ning varustame vallad tervisekioskitega.

Virtuaalkliinik sisaldab olulisi komponente:

-       Inimesel on personaalne konto, kuhu ta saab panna kõik enda andmed, mida ta kogub ise, mis kogutakse perearstisüsteemis, haiglates, registrites, digiloos või tekivad laborites või geenikaardilt.

-       Inimene saab tervisekontole andmeid panna ja neid sealt võtta, edastada kas isikustatud või isikustamata kujul kuhu ja kellele soovib.

-       Personaalseid andmeid saab võrrelda populatsioonide andmetega, et teha sümptomitest ja kaebustest tulenevaid soovitusi kas patsiendile või arstile.

-       Ühest kohast on kättesaadavad erinevate pakkujate teenused ja rakendused kas tervisespordiga tegelemiseks, toidupäeviku pidamiseks, ravimimanustamise meenutamiseks, vaktsineerimise meeldetuletuseks, vanemate terviseseisundi teadete haldamiseks, riskide jälgimiseks  jne...

-       Tsentraalsele virtuaalkliinikule pakub kohtadel s.t valdades tuge tervisekioskite võrgustik. Tervisekioskis saab mõõta erinevaid tervisenäitajad, anda kiirproove ning saata need üle interneti oma tervisekontole analüüsimiseks ja soovituste saamiseks.

Selleks pole vaja midagi uut välja mõelda – vastavad pilootprojektid on Euroopas olemas, teadmised ja info juba ka Eestis - vaja on vaid julgust ning tahet otsustada.

Vähem haiglaid ja polikliinikuid

Virtuaalkliinik ei tähenda, et haiglaid, perearste või kiirabi pole enam vaja, neid pole vaja sellises mahus ja viisil. Kui inimesed hoolitseksid ise oma tervise eest, ei pöörduks nad nii sageli arsti poole. Virtuaalkliinik aitab tervist hoida, parandada, ennetada haiguseid, hoida kontrolli all kroonikuid ning pakkuda tuge eakatele ning taastusravivajajatele. Virtuaalkliinik on osa esmatasandi võrgustikust.

Eesti e-tervise teenuste turg tuleb avada ja monopoolne seisund lõpetada, et ettevõtted saaksid ühise platvormi alusel enda teenuseid pakkuda. See omakorda avab turu täiendavateks investeeringuteks. Turvaprobleemid on samuti lahendatavad.

Teiseks tähendab see põhimõtet, et ravikindlustusraha liigub koos inimesega, mitte pole kinni kindla piirkonna küljes. Inimene maksab ja valib, kus ta teenust kasutab ja kelle juurde pöördub. Kindlasti pole seda lihtne lahendada, kuid see on võimalik.

Osa ravikindlustuse raha tuleb endiselt suunata aktiivraviteenustele ning samuti solidaarsuse tagamiseks, aga see peab jagunema tunduvalt enam ennetusele ja esmatasandile, samuti kroonikute jälgimisele. Siinkohal tuleb arvestada, et tervishoid ja ravikindlustus ei seisa eraldi muudest valdkondadest ja infoväljast s.t inimese personaalkontol on teada inimese elukeskkonna, piirkonna keskkonnamõjude, töökoha, jt seotud andmete mõjud. Kui inimene soovib, siis ka tema tarbimisharjumused jms.

Inimese tervisenäitajate kogumine tema tervisekontole tervena on oluline, et saada nö etalonbaas iga inimese näitajate kohta, kui ta on terve. Kui ta kunagi haigestub ja tekivad kõrvalekalded, siis on alusbaas millega võrrelda tema andmeid haiguse ajal, sest iga inimene on erinev ja mis ühele hälve, see teisele norm.

Kolmandaks ja kõige olulisemaks käivitushoovaks on inimeste omaosalus, omavastutus ja motivatsiooni äratavad riigipoolsed hoovad. Tuleb välja öelda, et kõik ei mahu ravikindlustuse alla s.t ennetavate jm teenuste eest peab inimene osaliselt ise maksma – näiteks ostma ühekordse tasu eest äppe. Aga ta tasub ka täna visiiditasu.

Samuti tuleb leida hea lahendus kasvõi maksude näol neile inimestele, kes oma tervise eest ise ei seisa s.t ei tee midagi, et see säiliks või riskid oleksid kontrolli all. Olgu see ülekaal, vähene liikumine, mittetervislik toitumine vms faktor, rääkimata alkoholitarbimisest või sutsetamisest.

Seega: paneme perearstikeskuste ELi rahad majade ehitamise asemel tervisekioskite võrgustiku ja virtuaalkliiniku platvormi rajamisse ning loome riigi poolt igale inimesele personaalse tervisekonto.