Asse Sauga on krüptorahanduse eestvedaja ja ainus sertifitseeritud Bitcoini spetsialist Eestis. Tema loodud on bitcoini tehnoloogiat tutvustav blogi www.kryptoraha.ee. Varem on Asse töötanud Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses tarkavaraarenduse juhina ning hetkel juhib Asse krüptoraha projekti LHV Pangas. 

Rajame Eestisse Bitcoin Valley

Bitcoini kommuunides on tekkinud uus väljend Bitcoin Valley, millele pole veel geograafilist vastet. Kui tegutseme kiirelt ja targalt, võib selleks saada Eesti.

Asse Sauga

Maailma mustri moodustavad erinevad süsteemid. Osasid neist reguleerime ise, teised reguleerivad meid. Süsteeme saab tööpõhimõtte järgi jaotada kaheks: hajus- ja hierarhilisteks süsteemideks.

Hajussüsteemid on isereguleeruvad, kohanduvad ning käituvad automaatselt teatud sisemiste reeglite järgi. Lähim näide hajussüsteemidest on loodus – planeedi Maa kliima, mered, kõrbed, vihmametsad, linnud, loomad… ja inimene. Üksik rakk on väärtusetu, kui neid on koosluses palju, igaühel oma kindel ülesanne ja nad on kokku liidetud teatud ühtse süsteemina, saame tulemuseks tervikliku organismi – näiteks loova olendi, Homo sapiens’i.

Hierarhia hädad

Inimese leiutatud süsteemid on enamasti hierarhilised ning ümbritsevad meid kõikjal. Majandus, sõjandus, õppekeskkonnad, töökohad, rahasüsteemid – raske on leida valdkonda, mis poleks seotud hierarhiliste süsteemidega. Nii hierarhilistel kui hajussüsteemidel on oma head ja vead, ent kuna kaasaegses maailmas domineerib praegu selgelt hierarhia, vaatleme lähemalt sellega seotud probleeme.

Hierarhilise süsteemi, teise sõnaga püramiidsüsteemi, moodustavad üks keskpunkt ning sealt välja kasvavad alampunktid. Tsentraalne keskpunkt on nõrgim lüli, sest sinna on koondunud kontroll kogu ülejäänud süsteemi üle. Sedasama punkti manipuleerides on võimalik väga kergesti saavutada kontroll kogu süsteemi üle või see täielikult purustada. Lisaks on piiratud süsteemi enda kohanemisvõime ning laiendatavus muutuva keskkonna järgi, sest osa muutusi peab alati läbima tsentraalse punkti. Neil kahel põhjusel ei ole hierarhilised süsteemid hajussüsteemidega võrreldes kaugeltki nii töökindlad!

Hierarhiline rahasüsteem on kurja juur

Enamasti on ühiskonna elulised probleemid seotud majanduse ja majandamisega. Küll tehakse poliitikas asju valesti, küll on teed korrast ära, küll lokkab korruptsioon, küll kasvab ebavõrdsus jne. Kõik need probleemid on tähtsusetud, kui taandame need üksikute alusprobleemideni. Alusprobleemi all pean silmas seda süsteemset probleemi, millest johtuvad kõik teised ning mille lahendamisel lahenevad automaatselt ka kõik järgmised probleemid.

Üks alusprobleem on raha. Seda on alati vähe või on kontroll selle üle valedes kätes jmt. Just seesama, meie maksevahend, on väga hierarhiline süsteem, mida me ise iga päev seda kasutades toetame.

Kuidas on hierarhiline rahasüsteem üks meie alusprobleemidest? Ühtepidi on raha kui käibevahend erinevate ressursside kogum. Teisalt, nagu eespool kirjeldatud, on hierarhilisel süsteemil üks keskpunkt (enamasti inimesed või inimgrupid), mida annab lihtsasti manipuleerida, mõjutades nii tervet süsteemi. Võtame siia juurde veel inimpsüühikast tulenevad iga üksikisiku vajadused, kompleksid ja käitumismustrid ning saamegi keskkonna, kus on võimalik korruptsioon – süsteemi ressursside kasutamine ainult enda huvides.

Levinud arusaama järgi on korruptsioon elu loomulik osa, küsimus on vaid selle määras ja eetilis-moraalses piiris. Kuid kas see ikka peab nii olema? Kas on võimalik täiesti korruptsioonivaba keskkond? Kui rakendame ressursihalduseks hajussüsteemi, võib see korruptsiooni välja juurida.

Uutmoodi raha

Nagu eespool tõestatud, toetame me kõik iga päev rahasüsteemi, mis on aluseks ühiskonna väga paljudele igapäevaprobleemidele. Kas pole mõnd teist lahendust? Kuni 2008. aastani polnud, kuid täna on. Vähe sellest, mitte ainult rahale, vaid ka teistele hierarhilistele süsteemidele luuakse alternatiivseid hajussüsteeme. Seda kõike tänu ühele revolutsioonilisele leiutisele – Bitcoinile.

Bitcoinist võiks kirjutada raamatu. Siinkohal kutsun lugejaid üles ise rohkem uurima, mis see täpselt on. Väga lühidalt on tegemist hajussüsteemile ehitatud konsensuse saavutamise platvormiga või ka usaldusplatvormiga, mis võimaldab väärtusi ja väärtustatud andmeid hetkega üle kogu süsteemi laiali kanda. Lisaks rahale on sellele platvormile juba loodud sõnumiedastusrakendusi, ostu-müügikeskkondi, ligipääsusüsteeme jpm. Kõik need on läbipaistvad, omanikuta, isereguleeruvad hajussüsteemid.

Matemaatikud, arendajad ja praktikud üle kogu maailma teevad päevast päeva tubli tööd ning pole valdkonda, mis võiks juba lähitulevikus Bitcoini hajussüsteemi põhimõtetest puutumata jääda.

See seab meid, süsteemide mutrikesi, silmitsi küsimusega, millist süsteemi me tulevikus toetada soovime? Millises maailmas soovime järgmisi põlvkondi näha? Hierarhilistel süsteemidel, eelkõige rahal on olnud võimalus ennast tõestada juba tuhandeid aastaid, viimased 200 aastat veel eriti domineerivalt. Oma ninaotsast kaugemale vaadates saame aru, kuhu see on viinud. Ehk on aeg muutusteks?

Ma ei väida sinisilmselt, et Bitcoinist võiks saada meie kõigi probleemide lahendus – tühja kohta ei sallita, küll tekivad uued ‒, kuid vähemalt toimub areng ja liikumine. Detsentraliseeritud süsteemide võidukäik on alanud. Jõudu meile kõigile kohanemisel.

Eestisse Bitcoin Valley

Bitcoini kommuunides on tekkinud uus väljend Bitcoin Valley, millele pole veel geograafilist vastet. Finantstehnoloogia juhtriigi roll on vaba ning Eestil on selle täitmiseks kõik eeldused olemas. Boonusena on meil võimalus saada ka ühe esimesena hajussüsteeme adopteeriva riigi tiitel.

Bitcoin Valley eelduseks pole vaja võimsaid tehaseid ega riistvaratööstust nagu seda on tehnoloogia keskuses Silicon Valleys. Intellektuaalne vara, teadmised ja kogemus on selles valdkonnas palju tähtsamad.

Meil on kaunis loodus, puhas vesi ja ilusad inimesed. Meil pole vaja ei tööstust, kaevandusi ega tehaseid. Loome juurde Bitcoini tehnoloogiaid toetava, mõnusa töökeskkonna ning hakkame enda loodud intellektuaalset ja väärtustatud loomingut eksportima.

Kõige selle käivitamiseks on vaja luua loomulikku arengut soodustav keskkond. Tuleb välja töötada võimalikult lihtsad ja arusaadavad Bitcoini ja ka laiemalt hajussüsteeme toetavad regulatsioonid.

Järgmine oluline tegur on haridus. Kõne all on nii matemaatiliselt kui tarkvaraliselt väga keeruline valdkond ning ülikoolid ja erasektor peavad tugevat koostööd arendama.

Meil pole palju aega, sest hariduse osas on Küprose Nicosia ülikool meist juba aasta jagu ees. Kui kiiresti tegutseda ning kõik sujub, võib tulemuseks olla vastavalt vajadusele hierarhilisi ja hajussüsteeme kasutav, maailmale eeskujuks olev autonoomne, korruptsioonivaba heaoluriik Eesti, mille edu mõõdupuu on selle elanike õnn.