Maris Ojamuru on Heateo Sihtasutuse tegevjuht ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi juhatuse liige. Marisel on pikaajaline ja laiapõhjaline avaliku- ja erasektori kogemus, mis on kujundanud Marisest asjatundja nii jätkusuutlikkuse, turunduse kui ka koostöösuhete juhtimise valdkonnas. Marist inspireerib eesmärk luua Heateo SA võrgustiku toel parimaid praktikaid, mis toetaksid avaliku- ja erasektori koosmõju kaudu ühiskondlike probleemide efektiivsemat lahendamist.

Anna Karolin on Heateo Sihtasutuse portfellijuht, nõustades ühiskondlikke algatusi enda mõju kasvatamiseks. Anna on olnud aastaid tegev Eesti Väitlusseltsis, olles üks tunnustatumaid väitlejaid ja koolitajaid.

Erainvestorid sotsiaalsüsteemi arendama

Kuna riigil muutub suuremate ühiskondlike väljakutsetega tegelemine aina keerukamaks, vajame uusi viise, kuidas nendega üheskoos toime tulla. Sotsiaalsektori arendamiseks võiks kasutusele võtta uudse rahastusmudeli – ühiskondliku mõju osakud.

Maris Ojamuru ja Anna Karolin

„Mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi. See ongi tänase Eesti mure…ˮ kõlas tänavu president Ilvese vabariigi aastapäeva kõne enim tsiteeritud mõte.

Tänases Eestis on levinud aegunud arusaam, et sotsiaalne – ühiskondlike väljakutsete lahendamisele suunatud – innovatsioon on olemuselt teistsugune kui innovatsioon teaduses või äris. Oleme ühiskonnana valmis kulutama ressursse ambitsioonikatele, kuid riskantsetele idufirmadele või pakkuma starditoetust vähegi aktsepteeritavatele alustavatele ettevõtetele, ent suhtume endiselt skepsisega sotsiaalsüsteemi tehtavatesse kulutustesse või – jumal hoidku – uute programmidega katsetamisse.

Olukorras, kus riigil on õheneva rahakoti tõttu järjest keerukam tegeleda suuremate ühiskondlike väljakutsetega, vajame uudseid ja senisest tõhusamaid lahendusi, ühiskonna osapoolte sünergiat ja koostööd ehk sotsiaalset innovatsiooni.

Euroopa Liidu viimasel ajal palju kiidetud teadus- ja arendustegevus ei ole küll majanduse absoluutne imerohi, samal ajal on aga maailma edukaimad ettevõtted sageli ka kõige innovaatilisemad, katsetades esmapilgul kasutuid, kuid ambitsioonikaid lahendusi, ning lastes oma töötajatel rahulikult uute arenduste kallal nokitseda.

Teadus- ja arendustegevus hõlmab nii uute teadmiste otsimist ja leidmist, teistelt õppimist ja ülevõtmist kui ka – kõige olulisem – selle rakendamist uue väärtuse loomiseks kas efektiivsemate protsesside või uute ja paremate toodete ja teenustena. Sageli väärtustatakse innovatsiooni tehnoloogia või reaalteadusi puudutavates valdkondades, kuid alahinnatakse selle mõju inimestevahelisele suhtlusele ning käitumisele Samamoodi loovad innovatsiooni uued teadmised ja arusaamad inimestest endast – kuidas me näiteks mõtleme või areneme.  

Milleks meile sotsiaalne innovatsioon?

Meie ühiskonna ja majanduse edu sõltub võimest lahendada tõsiseid ning laiahaardelisi ühiskondlikke probleeme. Narkomaania, alkoholism, vaimse tervise probleemid on vaid osa probleemidest, mis paljude ettevõtjate sõnul niidavad nende töötajaskonda, pärsivad tootlikkust ja ajavad ettevõtteid maapiirkondadest välja.

Nii nagu areneb majandus ja rahvusvahelised turud, arenevad ühiskondlikud probleemid, muutudes vastavalt sihtgrupile ja neid ümbritsevale keskkonnale, kadudes või tekkides. Uued ja muutunud olemusega väljakutsed vajavad uusi ja paremaid lahendusi, innovatsiooni tõukab otsima ka vajadus suurema kuluefektiivsuse järele. Nii võivad näiteks Norra mitmekülgsed vanglad tunduda ebaõiglased, ent päriselt rehabiliteeriv vangla maksab kordades vähem kui korduvkuritegevus.

Ühiskondlike probleemide lahendusi katsetatakse tõenäoliselt kõige rohkem vabakonna koostöös riigi ja ettevõtjatega. Sotsiaalsete innovaatorite esirinnas on just palju ettevõtjaid: näiteks Eesti üks viimase aja tugevama uue ühiskondliku algatuse – Soomest inspiratsiooni saanud kiusamisvastase algatuse Kiusamisvaba Kool – lõid kaks vastutustundlikku ettevõtjat: Kristi Liiva ja Rasmus Rask.

Kuidas investeerida ühiskonda?

Sarnaselt erasektoriga vajab avalik sektor lahenduste katsetamiseks investoreid, kes oma teadmiste ja vahenditega mõistliku riski enda peale võtaksid, saades eduka tulemuse korral investeeringu koos intressidega tagasi. Selline investor võib olla ettevõtja, eraisik, fond ja – miks ka mitte – riik ise.

Sellisest mudelist on strateegilise filantroopia maailmas pikalt mõeldud, ent ühiskondliku mõju osakute (social impact bonds ehk SIB) nimetust kandvat lahendust testiti esimest korda alles 2010. aastal Inglismaal, kus sektoritevaheline koostöö on rohkem levinud. Nüüdseks on osakute mudel levinud üle maailma: USAsse, Austraaliasse, Uus-Meremaale, Indiasse, Israeli, aga ka Belgiasse, Saksamaale ning mudelit kasutatakse üha suuremate sotsiaalsete investeeringute tegemiseks.

Ühiskondliku mõju osakud on rahastusmudel, kus testitakse erainvestorite raha toel sotsiaalsektoris uusi lahendusi. Kui välja valitud lubava vabaühenduse innovaatiline lahendus toob kokkulepitud aja jooksul paremaid tulemusi kui olemasolevat riiklikku teenust kasutav kontrollgrupp, saavad investorid oma raha riigilt koos kokkulepitud intressiga tagasi. Kui testitav lahendus eesmärke ei saavuta (st ei ole kuluefektiivsem, tulemuslikum), jääb investor oma rahast ilma.

Maailma esimese SIBi, Peterborough vangla ja Social Finance’i ellu kutsutud pilootprojekti eesmärgiks oli vähendada lühiajaliselt kinnipeetavate vangide tagasipöördumist kuritegevuse juurde pärast vabanemist. Selleks koguti 17 erinevalt investorilt 5 miljonit naelsterlingit, et rahastada kuue aasta jooksul mitmest organisatsioonist koosnevat konsortsiumi, kes töötas 3000 vabanenud vangiga, et ennetada nende tagasipöördumist kuritegelikule teele. Tulemusi määrati hindama sõltumatu hindaja. Lepiti kokku, et kui SIBi rakendamise tulemusena langeb kuritegevuse juurde tagasipöördumine 7,5% võrra, maksab riik kaheksa aasta jooksul investeeringu koos 13%-lise intressiga tagasi.

Esimese etapi tulemused olid üllatavalt head – prognoos ületati pea kahekordselt, riigi edaspidised kulud sihtrühmale on tunduvalt väiksemad, kuna tagasipöördumine kuritegevuse juurde vähenes märgatavalt, ning loomulikult teenisid seeläbi rahastajad oma investeeringult tulu.

Olgugi et ühiskondliku mõju osakutel on omad piirangud (nende rakendatavus vaid mõõdetavate probleemide peal), aitavad need kindlasti ka Eestil leida inspiratsiooni sotsiaalsektori uuendamiseks. Seepärast töötabki Heateo Sihtasutus koos Arengufondiga selle nimel, et käivitada 2015. aastal SIB Estonia. 

Heateo SA käivitab ja kasvatab suure ühiskondliku mõju potentsiaaliga algatusi koos võrgustikus olevate vabatahtlikest professionaalide ja mõjuinvestoritega. Otsi meid www.heategu.ee.