Alates 2012. aasta septembrist töötab Peep Siitam Arengufondi energia- ja rohemajanduse suunajuhina. Varasemalt on ta töötanud ehitusvaldkonnas ning juhtinud kaevandus- ning energiaprojekte. Peebul on ehitusinseneri kraad Tallinna Tehnikaülikoolist.

Eesti Eesti suuruseks

Meie riigijuhtimise senine mudel eraldiseisvate ministeeriumide „silotornidegaˮ ning arutu hulk n-ö strateegiaid on Eesti majandusarengu suurim pidur. Eesti energiamajanduse pikaajalise arengukava koostamine on suur samm õiges suunas.

Peep Siitam

Tervikust arusaamiseks ei piisa selle üksikute osade mõistmisest. Riiklike strateegiate koostamisel oleme aga seni pahatihti käitunud nii, nagu oleks vaatluse all olev kava omaette maailm, seos ümbritseva reaalsusega on tihti deklaratiivne.

Eesti energiamajanduse pikaajalise arengukava aastani 2030 (ENMAK) koostamine on ses kontekstis nagu värske tuuleõhk aastaid tuulutamata ruumis. Arengukava seob ühtseks strateegiaks elamu- ja soojusmajanduse, transpordi energiatarbimise ja kodumaiste kütuste tootmise, elektrienergia tootmise ja ülekande. Erinevate pikaajaliste valikute sobitamine tervikuks ja selle elluviimine on parim viis tagada nendes valdkondades senisest suurem majanduskasv.

Selle väite veenvaks tõestuseks oleme Eesti Arengufondis arvutustega näidanud, et hõlmates u 10% majandusest, kirjeldab ENMAK senikasutamata potentsiaali vähemalt 1 miljardi SKT-euro ulatuses ühe kalendriaasta kohta. Selle saavutamine võiks olla valdkondadeülese koordineeritud tegevusega täiesti jõukohane ülesanne.

Energiamajanduse uued paradigmad

Suurim energiamajandusega seonduv potentsiaal peitub mõnevõrra üllatuslikult transpordisektoris.

Majanduse teise olulise kasvumootorina väärib märkimist hoonete energiasääst. Lisaks majanduse elavdamisele aitab senisest oluliselt mahukam energiasäästuprogramm vähendada tervisekulutusi ning suurendada inimeste ostujõudu.

Kolmandana toon välja kodumaiste biokütuste tootmise. Toorainet ja maaressurssi on Eestis piisavalt, samuti on olemas vajalikud tehnoloogiad. Arvutuste järgi soodustab importkütuste asendamine kohalike biokütustega majandusarengut. Paljuräägitud põlevkiviõli tootmine on Eestile kasulikum kui põlevkivist elektri tootmine, kuid pahupool on asjaolu, et ühe ühiku majanduskasvu saavutamiseks kasutame 2−3 ühikut keskkonda ja ressurssi. Ka ei lisa põlevkiviõli eksport tänasel viisil suurt midagi Eesti energiajulgeoleku parandamisele.

Elektritootmise osas on põhiuudis see, et majandusarengu seisukohast pole suures plaanis vahet, millised elektri tootmise valikud teeme, varustuskindlus on tagatud kõigi vaatluse all olevate alternatiivide puhul. Seega, võib arvata, et senisest suuremat tähtsust omandavad energiajulgeolek, ressursikasutuse efektiivsus ning keskkonnakriteeriumid. Asjast enamhuvitatud leiavad energiamajanduse peamised valikukohad koos vastavate arvutusmudelitega tutvumiseks aadressilt www.energiatalgud.ee .

Eesti majandusarengu pidur

Olulisim teadmine ENMAKi kui katusstrateegia koostamisest ei seondu minu jaoks aga üldse mingi valdkondliku detailiga. See on hoopis arusaamine, et meie senine riigijuhtimise mudel eraldiseisvate ministeeriumide „silotornidegaˮ ning deklaratiivsete seostega arutu hulk n-ö strateegiaid on Eesti majandusarengu suurim pidur.

Selline monstrum ei saa olla paindlik ega efektiivne, väikeriigina puudub meil vajadus kopeerida suurriiklikku haldusjuhtimist. Pole tähtis, mitu ministrit ja ministeeriumi meil on. Oluline on hoopis see, et suudaksime senisest oluliselt väiksema aparaadiga korraldada kõik Eesti pikaajalise arengu eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud tegevused 10−15 omavahel kvantitatiivsete seostega hästikirjeldatud strateegilise kava koostamise ja täitmise.

Selline lähenemine ei lõhu iseenesest olemasolevaid struktuure, küll aga loob eeldused nende tõhusaks koostööks. Selle kogemuse pealt on hea teha edasisi otsuseid haldussüsteemi efektiivsuse tõstmiseks.