Siim Sikkut koordineerib riigi IKT-poliitikat Riigikantselei Strateegiabüroos. Siim on varem töötanud majanduseksperdina Arengufondis ja juhtinud Rahandusministeeriumis Euroopa Liidu struktuurivahendite planeerimist. Ta on Princetoni ülikooli ja Londoni ülikooli vilistlane. Arenguidee „10 miljonit e-eestlast aastaks 2025“ esitas ja e-residentsuse väljastamise käivitas Siim koos Taavi Kotka ja Ruth Annusega. 

E-eestlased on tulekul

2014. aasta lõpust saavad kõik välismaalased taotleda Eesti e-residentsust. Kui suudame sellega avanevat võimalused ära kasutada, saab Eestist digiajastu Šveits.

Siim Sikkut

Tasapisi hakkab ununema, kuidas käsitsi paberile allkirja panna või millal viimati pangakontoris sai käidud. Ettevõtteid asutame kohvikust või maakodust. Aruanded esitame ja lepingud sõlmime samamoodi üle interneti. Auto parkimise eest maksame mobiiliga, ravimeid ostame ID-kaardiga, riigiga suhtleme e-teenuste kaudu. Oleme harjunud, et saame e-Eestis sooritada väga paljusid toiminguid digitaalselt, hoides nii kokku aega ja raha.

Muu maailma jaoks on meie (info)ühiskonna igapäevaelu jätkuvalt suuresti ulmelugu või muinasjutt, nagu teised riigipead ja IT-spetsialistid seda ise kahetsusega tunnistavad. Kuid ka Eestis pole need mugavused just kõigile kättesaadavad: meie e-teenuste ruumi saavad ligi ainult Eesti kodanikud ja elamisloa omanikud.

Parem keskkond välismaalastele

Riik on otsustanud seda olukorda muuta. Aprillis 2014 leppis valitsus kokku, et Eesti hakkab riiklikku digitaalset identiteeti väljastama ka sellest huvitatud mitteresidentidele. Enam ei pea end tingimata Eestiga pikemalt siduma, et siinmail kiirelt ja tõhusalt asju ajada. 2014. aasta lõpust saavad kõik välismaalased taotleda Eesti e-residendiks saamist.

Nagu kodanikud ja elamisloa omanikud, nii saavad ka e-residendid ligipääsu meie e-teenustele ja võimaluse anda digiallkirju. Nad saavad digitaalse isikutunnistuse, mis on sisuliselt pildita, kuid kiibiga ID-kaart – mõeldud vaid elektroonseks kasutamiseks. See avabki neile ukse Eesti e-teenuste ruumi.

Sihiks on muuta Eestis tegutsemist lihtsamaks välisettevõtjaile, kel on siin firmad ja investeeringud. Neil on Eesti majanduses ju tähtis roll: nad annavad 60% koguekspordist, 35% tööhõivest ning teadus- ja arendustegevuse investeeringutest, ligi 45% majanduse lisandväärtusest. E-residentsus teeb neile ja tulevastele uutele välisettevõtjatele elu tuntavalt hõlpsamaks, innustab veelgi rohkem Eestisse investeerima.

Samas kulub e-residentsus ära ka Eesti oma ettevõtetele ja asutustele, kel on välistöötajaid või -partnereid (nii kliente kui ka tarnijaid). Praegu peab nende pärast ka muidu digitaalselt toimiv Eesti ettevõte paralleelselt paberdokumente hoidma. Edaspidi võivad kõik nende kliendid ja partnerid olla e-residendid, seega saavad kõik toimingud täiel määral elektroonseks muutuda. Tulemuseks on tõhusam asjaajamine ning majanduslik kasu nii ettevõttele kui ka riigile.

Majanduslik kasu pole ainus eesmärk. Võimalus oma asjatoimetused hõlpsalt korda ajada ja Eesti ühiskonnas paremini kaasa lüüa aitab meil seniseid välissõpru ja -partnereid loodetavasti ka rohkem Eestiga siduda. E-residentidena saame juurde e-eestlasi.

Uus võimalus ettevõtetele

Samas ei piirdu ambitsioon ainult Eestiga juba seotud välismaalaste ja nende Eesti partnerite elu lihtsamaks tegemisega – kuigi see on kõige olulisem siht. Visioon on palju julgem.

E-residentsuse käivitamine on nimelt maailmas ainulaadne samm. Juba Eesti digitaalne identiteet kui selline on unikaalne – sedavõrd tugevat ja laialdaselt kasutatavat riiklikku identiteeti pole pea kuskil mujal, rääkimata digiallkirjast. Ükski teine riik ei anna sarnast identiteeti välja välismaalastele. Eesti riik loob e-residentsusega seega nn sinist ookeani, täiesti uut turgu!

Eesti majanduse üks püsivaid murekohti on kodumaiste tarbijate vähesus. E-residentsus võimaldab aga seda takistust leevendada, vähemalt digitaalsete teenuste pakkujate jaoks – ent tulevikus on sedalaadi äri ju valdav. Iga lisanduv e-eestlane tähendab uut potentsiaalset klienti Eesti ettevõtteile, kes juba pakuvad mõnda digiteenust või on valmis uutega turule tulema.

Nii näeme riigi seisukohast e-residentsuse ühe olulise sihtrühmana ka kõiki tänaseid ja homseid e-teenuste kasutamise huvilisi kogu maailmast, kellel muud sidet Eestiga ei pruugi (seni) olla. Olgu nad siis otsimas halduspaika oma investeeringutele, piiriülest terviseteenust, turvalist allkirjastamise võimalust või mida tahes muud.

Et see võimalus realiseeruks, tuleb veel pingutada. Meil juba on maailma mõistes unikaalseid ja hästi töötavaid e-teenuseid, ent neid on vaja rohkem ja veel paremaid. Sealhulgas tuleb mitmeid olemasolevaid teenuseid edasi arendada. Meie võimalus meelitada ligi uusi e-eestlasi sõltub sellest, kellele ja milliseid teenuseid suudavad meie ettevõtted välja mõelda ja pakkuda – teenuseid, mida saab mugavalt ükskõik millisest maailma punktist digitaalselt kasutada ja mis toovad inimestele kasu.

Iga tänane ettevõte ja ettevõtlusega alustav huviline võiks läbi mõelda järgmist:

●      Kas minu tänane teenus või toode on e-residendile atraktiivne ja väärtust loov? Kui ei, kuidas ma saan teenuse/toote selliseks muuta?
●      Kui mul veel pole digitaalset teenust või toodet, kas ma saan mõnda senist digitaalsena pakutavaks ja e-residentide jaoks atraktiivseks muuta?
●      Milliseid teenuseid e-residendid vajaksid, ent mida täna veel turul üldse ei ole? 

Riigi poolt avame ja teeme paremaks peamised avalikud e-teenused nagunii. Arengufondi Arenguidee stipendiumi toel käivitub lisaks 2014. aasta septembrist erateenuste arenduse tugiprojekt, et levitada teadmist e-residentsusest kui uuest võimalusest ning tuua ettevõtteid ja ka avaliku sektori asutusi kokku ühiselt uusi teenuseid kavandama.

Suured sihid

Riik rajab seega täna e-residentsuse abil uutele ärivõimalustele alusplatvormi. See on julge samm ja me täpselt ei tea, kui palju e-eestlasi me juurde saame, ent näeme potentsiaali ja otsustasime järgi proovida.

„Infoühiskonna arengukava 2020ˮ järgi oleks juba 5 000 e-eestlast aastaks 2020 hea tulemus. See on kavandatud eeldusel, et hakkame lihtsalt väljastama meie digitaalset identiteeti sellest huvitatutele ehk eeskätt Eestiga juba seotuile. Ambitsioon võiks aga olla suurem ja seepärast läksime Arenguidee konkursile välja julge „10 miljonit e-eestlast aastaks 2025ˮ sihiga. Miks peaks see olema võimatu, kui suudame uute ja heade teenustega välja tulla? Väljakutse Eesti ettevõtetele on seega e-residentsuse käivitamisega avanevat võimalust maksimaalselt ära kasutada – tuua turule teenuseid, mis võiksid vähemalt kümnele miljonile inimesele kasu tuua.

Kui seda teeme, saame digiajastu ja digiäri Šveitsiks. See tähendab, et oleme kogu maailmas tuntud ja isegi etaloniks oma digiteenuste ja -innovatsiooni poolest. Rääkimata sellest, et oleme teinud midagi senikuulmatut ja hüpanud üle oma demograafia varju – teinud Eesti vähemalt e-maailmas suureks!