Priit Lätt on advokaadibüroo GLIMSTEDT partner ja vandeadvokaat. Priit on tunnustatud ekspert klientide nõustamisel intellektuaalomandi ja maksuõiguse küsimustes ning nendega seotud kohtuvaidlustes.

Bitcoin seaduse silmis

Bitcoin’ide eest saame soetada lennupileteid, süüa restoranis, osta auto jpm. Ometi pole Eestis ega teistes riikides regulatsioone, mis defineeriksid virtuaalraha õigusliku olemuse, kirjeldaksid tarbijakaitse rolli tehingutes ning fikseeriksid maksude kohaldatavuse. Eesti võiks siin eeskuju näidata.

Priit Lätt

Viimase poole aasta jooksul on kübervaluutadest, eelkõige aga bitcoin’ist räägitud rohkem kui kunagi varem. See ei ole enam üksikute entusiastide pärusmaa, kes moodsa virtuaalraha eest modernses restoranis sušit söövad ‒ bitcoin on kuum teema ka riskikapitali valdkonnas: infoportaali CoinDesk andmetel on 2014. aasta kaheksa kuuga nn bitcoin’i startup’idesse investeeritud ligikaudu 160 miljonit dollarit, mis ületab kogu 2013. aasta tulemust peaaegu kahekordselt. USA on siin esirinnas, Eestis selline tore „pretsedentˮ veel puudub.

Riskikapitalist Saul Klein on öelnud, et bitcoin’i ökosüsteem on arengutasemelt traditsioonilistest maksesüsteemidest valgusaastate kaugusel. Kuna tehingute arv on tõusujoonel ning „bitcoin’i-palavikˮ täistuuridel, on tekkinud vajadus ka regulatsioonide järele, mistõttu ei saa imeks panna, et õigusmaailmaski on kübervaluutade reguleerimine üha populaarsem kõneaine.

Hetkel pole Eestis ega mujal maailmas „bitimüntideˮ õigusliku staatusega seonduvat õigusaktidega reguleeritud, sh puudub täielikult bitcoin’ide määratlus. Väga vaieldav ja erinevaid, isegi vastuolulisi seisukohti kätkev on ka küsimus bitcoin’i olemusest, st millega on tegu? Kas bitcoin on raha, kaup, väärtpaber, tarkvara või miski muu?

Euroopa Keskpank on virtuaalrahaga seonduvat põhjalikumalt analüüsinud ning 2012. aasta oktoobrikuise raporti järgi pole tegu ei e-raha ega makseteenusega ‒ keskpanga hinnangul on bitcoin detsentraliseeritud digitaalne käibevahend ehk nn virtuaalraha, mille kohta puudub regulatsioon. Keskpangale sekundeerivad Eesti Pank ja Finantsinspektsioon, kes on samuti seisukohal, et tegemist on reguleerimata alaga.

Riik vs. Bitcoin

On üllatav, et kujunenud õiguslikult ebaselges olukorras on muidu nii tehnoloogiasõbralikud Eesti riiklikud institutsioonid võtnud konservatiivse ja kohati isegi vaenuliku seisukoha ning tugevdanud kontrolli bitcoin’ide ja muude virtuaalvaluutadega kauplemise üle. Selle asemel, et viljeleda meeskonnasporti, teha asjaosalistega koostööd ning olla taas kord maailmas heaks e-riigi näiteks, luues selge ja piisava regulatiivse raamistiku, on olulised riigiasutused otsustanud soleerimise kasuks ning kutsunud bitcoin’idega kauplejad maadlusmatile madistama.

Käesoleva aasta esimeses pooles oli mul võimalus tegeleda kahe esimese bitcoin’e puudutava õigusliku juhtumiga Eestis, kus bitcoin’ide ostmist ja müümist peeti tegevuseks, mida reguleerib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. Rahapesu andmebüroo arvates on bitcoin’idega kauplemine käsitletav alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkumisena nimetatud seaduse tähenduses.

Esimesel juhul esitas rahapesu andmebüroo kliendile kriminaalasjas kahtlustuse, milles heideti ette finantsvaldkonnas tegutsemiseks rahapesuseaduses nõutava registreeringu puudumist. Pärast meie argumentide (näiteks, et bitcoin’idega tegeleti vaid huvist erinevate IT-uuenduste ja uute tehnoloogiate vastu ning seda ei saa pidada majandustegevuseks kehtiva õiguse tähenduses) ärakuulamist otsustas Riigiprokuratuur selle piinliku kriminaalmenetluse lõpetada kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Traagika seisnes selles, et tegemist oli vaid kahe bitcoin’i müügiga ehk umbes 2000-eurose tehinguga.

Teises asjas tegeles minu klient bitcoin’ide ostmise ja müügiga veebilehe vahendusel hobi korras, kuid rahapesu andmebüroo arvates oli tegemist rahapesuseadusega reguleeritud tegevusega ning käivitati riiklik järelevalve. Nii oma õiguste kaitseks kui ka soovist saada õigusselgus pöördusime kaebusega halduskohtusse, kes peab muuhulgas andma hinnangu, mis bitcoin juriidiliselt on.

Suureks küsimärgiks on ka bitcoin’ide käibemaksustamine, mille lahendamisega on hakanud esimesed riigid aktiivselt tegelema. 2014. aasta juunis saatis Rootsi kohus Euroopa Kohtule eelotsuse taotluse, milles on esimest korda tõstatatud kübervaluutade käibemaksustamise küsimused Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi alusel.

Täna puudub bitcoin’i tehingute käibemaksustamise küsimuses seisukoht rohkem kui poolte EL liikmesriikidel. Inglise maksuhaldur oli esimene, kes avaldas ametliku juhise, mille kohaselt on kõik bitcoin’idega tehtavad tehingud käibemaksuvabad, st et käibemaksudirektiivi tähenduses on tegemist maksuvaba finantsteenusega. Eesti Maksu- ja Tolliamet asus aga märtsi keskpaigas avaldatud juhendis vastupidisele arvamusele ning leidis, et bitcoin’idega kauplemisel tekkiv käive kuulub maksustamisele tavapärase 20-protsendilise käibemaksumääraga.

Kas Eesti on rongist maha jäänud?

Rõõmustav oli Arengufondi esimesel arenguideede konkursil Asse Sauga välja käidud idee teha Eestist krüptorahanduse eestvedaja maailmas ning kindlasti pean nõustuma, et väikese riigina on meil teatud tugevad eelised olla bitcoin’i kasutuse reguleerimisel kandvaks veduriks ning eestkõnelejaks ka üleeuroopaliste regulatsioonide väljatöötamisel.

Virtuaalvaluutade puhul vajavad analüüsimist eelkõige küsimused nagu virtuaalraha õiguslik olemus, tarbijakaitse, maksustamine ja rahapesuvastaste regulatsioonide kohaldatavus. Uudsete tehnoloogiliste lahenduste suhtes tuleks vältida konservatiivseid tõlgendusi või lausa äärmuslike (loe: kriminaalmenetluslike) meetmete rakendamist. Selle asemel võiksid asjakohased asutused kaasata aktiivselt asjaosalisi ning analüüsida, kas kehtivad regulatsioonid on piisavad ja selged ning kui ei ole, siis leidma võimalikult vähekoormavad abinõud.

Praegusel juhul on riik oma paindumatuses mänginud maha olulise võimaluse olla eestvedaja nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel areenil diskussioonides, mis puudutavad virtuaalrahade kasutuse reguleerimist. Samas pole veel hilja alustada jõuliselt neil teemadel kaasarääkimist ja avatud diskussiooni bitcoin’i-kogukonnaga ning toetada selle kaudu tugeva e-riigi kuvandit ja tehnoloogiasektori arengut.