Sven Illing on nõustanud tehnoloogiaettevõtteid, töötades Tartu Teaduspargis. Ta on GameFounders ärikiirendi kaasasutaja. Svenil on magistrikraad tehnoloogia- ja innovatsioonijuhtimises Inglismaalt, ta on õppinud ka Tartus ja Pekingis.

Teeme ära

Kuuldused, nagu napiks eestlastel ettevõtlikkust, müügi- ja läbilöögivõimet, on alusetud, arvab ettevõtja Sven Illing, kes leiab, et eestlased on võimelised looma aastaks 2020 Tallinki mastaabis tehnoloogiaettevõtte.

Sven Illing ettevõtja

Ühel konverentsil kuulasin Soome mängufirma Rovio turundusjuhti Peter Vesterbackat ütlemas, et soomlased on maailma parimad turundajad ja müügimehed. Maigutasin hämmastunult suud. Ja tajusin siis, et ümberringi olevad noored soomlased noogutasid õhinal kaasa. No mis toimub? Levinud mõttemalli järgi on soomlased pigem kohmetud suhtlejad, aeglased, rahulikud inimesed, kes ei oska müüa – nagu meie, eestlasedki.

Kui vaadata tulemusi, ei tundugi Vesterbacka väide kummaline. Mänguvaldkonnas on soomlased mõne aastaga tõusnud maailma absoluutsesse tippu. Rovio tehtud Angry Birds on enim allalaetud mäng. Soomlaste 100 töötajaga SuperCell on enim teeniv arendaja Apple’i mobiilirakenduste poes. SuperCelli kahe mängu müügitulu oli hiljuti 2,4 miljonit dollarit päevas ja firma väärtuseks hinnati 800 miljonit dollarit.

Eestlaste võimetus on müüt

See, et eestlased pole ettevõtlikud, ei suuda müüa ega rahvusvahelisel turul hakkama saada, on müüt. Jah, me olime 50 aastat muust maailmast isoleeritud ja sel ajal polnud võimalik olla ettevõtja; jah, meil napib suhteid ja kogemusi, kuidas ettevõtteid juhtida, ehitada ja müüa − ent see ei pane piire meie praegustele ega tulevastele saavutustele.

Henry Ford on öelnud, et kui usud, et suudad, siis on sul õigus, ja kui ei usu, et suudad, siis on sul samuti õigus. Miks me ei võiks endale öelda, et oskame suhelda ja müüa välisturgudel? Või et oleme ettevõtlikud, avatud uutele ideedele ja valmis õppima? Või et teeme asjad ära? 

IKT valdkonnas me juba usume, et suudame. Usub ka maailm. Välisajakirjandus, samuti investorid, nagu Naval Ravikant ja Dave McClure tunnustavad Eesti IT-idufirmasid. Viimane võttis Twitteris Eesti start-up’ide tähistamiseks kasutusele märgendi #estonianmafia. Ühes Quora postituses arvab Silicon Valley ettevõtja, et IKT-start-up’i on hea teha Iisraelis, Eestis ja võib-olla ka Soomes. 

Kui alustav ettevõtja küsib, kus luua firma, võiks esimene vastus olla: Eestis. Meie trumbiks oleksid soodne maksusüsteem, haritud tööjõud ja minimaalne ettevõtlusega seotud bürokraatia, sh võimalus ajada asju inglise keeles ning tänu digiallkirjale ka kaughalduses. Eestisse kolimise eeliseid tuleks aktiivsemalt tutvustada muuhulgas juba tegutsevatele firmadele, eeskätt Põhjamaades.

Kuigi IKT valdkond areneb hästi, võiks ka siin olla potentsiaalsetel tegijatel rohkem riskijulgust, et oma ettevõtet alustada või töökohta vahetada – astuda turvalisest Skype’ist või Playtechist väiksemasse, aga potentsiaalsesse raketti.

Innustav eeskuju

Skype’i müügihind eBayle oli 2,6 miljardit dollarit ja 5−6% ettevõttest kuulus eestlastele. See on erakordne saavutus, mille kordumise tõenäosus pole kuigi suur, ent kümme korda väiksema hinnaga müük on juba märksa reaalsem. Kui Eesti ettevõtjatele/ investoritele kuulub pool ettevõtet, on tulemus kapitali akumulatsiooni mõttes Eesti ettevõtjatele sama mis Skype’i müügi puhul.

Potentsiaalseid kandidaate on juba kümmekond, näiteks Zero-Turnaround, Fortumo, GrabCad, Transferwise. Juba mõned 50−250 miljoni dollarilised ettevõttemüügid tooksid kaasa märkimisväärse targa kapitali juurdevoolu Eesti ettevõtlusse. Muu maailma kogemus näitab, et tehnoloogiaettevõtjad on altid investeerima teenitut teistesse idufirmadesse. Veelgi lennukamalt tulevikku vaadates võiks eesmärk olla, et Eestist tuleb 2020. aastaks vähemalt üks Tallinki mastaabis tehnoloogiaettevõte, mis on võimeline ise konkurente 50−250 miljoniga üles ostma, et veelgi suuremat väärtust luua.

Ettevõtliku hoiaku arendamisel on oluline roll eeskujudel. Lisaks IT-eeskujudele on juba ka teistes valdkondades tekkimas potentsiaalsed edulood, näiteks Click & Grow (lillepotid), Shaka (nutitelefoni tuulemõõtja), Skeleton (superkondensaatorid), Visitret Displays (ekraanitehnoloogia). Oluliselt rohkem on vaja tähelepanu pöörata kiiresti kasvavatele ettevõtetele ka muudes valdkondades.

Ideed, kuidas teadmiste mahukat ettevõtlust edendada, on arengukavades olemas. Nüüd on vaja need ellu viia. Samas, ma ei hädalda – järjest tehaksegi asju ära ja me liigume edasi, aga mõnikord käib „teeme ära” Eesti kohta harjumatult aeglaselt. Näiteks välistalentidele tööloa saamise lihtsustamise vajadusest räägiti juba kümmekond aastat tagasi, aga tegudeni ehk välismaalaste seaduse muutmiseni jõuti alles nüüd.

Keeleõppe Tiigrihüpe

Euroopa Komisjoni tellitud uuringu järgi on 11% uuringus osalenud 2000-st Euroopa väikese või keskmise suurusega ettevõttest kaotanud tellimuse vähese keeleoskuse tõttu. Eurobaromeetri uuringu (2012) järgi on Eestis inglise keele oskus natuke parem kui Lätis ja Leedus, aga oluliselt kehvem kui Põhjamaades, Hollandis jne. Euroopa Komisjoni uuring (2011) kooliõpilaste keeleoskuse kohta tõi välja, et Eesti kooliõpilaste inglise keele tase on Rootsi, Malta ja Hollandi järel heal neljandal kohal.

Võib eeldada, et noorte inglise keele oskus on Eestis hea, aga vanematel inimestel mitte. 35-aastastel ja vanematel pole hilja hakata inglise keelt õppima. Teeme keeleõppe Tiigrihüppe-programmi 100 000 inimesele, kusjuures baasõpe võiks olla tasuta või sümboolse tasu eest.

Lisaks võiks ametnikele kehtestada kohustuse osata inglise keelt, et lihtsustada välistalentidel ja investoritel Eestis asjaajamist ja elamist. Riigiasutuste veebilehed, blanketid ja e-teenused võiksid olla tõlgitud inglise keelde („Eesti 2020” tegevuskava järgi täiendataksegi ingliskeelset riigiportaali). Rohkem tähelepanu tuleks pöörata ka teiste keelte, eriti skandinaavia keelte ja vene keele õppele. Eestil on võimalus olla veelgi suurem Põhjamaade ettevõtete keskus, meil on maailmas unikaalne konkurentsieelis: kultuuriline ja geograafiline lähedus; palju skandinaavia keelte oskajaid,
referentsid ehk suur hulk Eestis juba tegutsevaid ettevõtteid neist riikidest.

Kas poleks suurepärane, kui edaspidi tuntaks Eestit kui parima inglise keele oskusega riiki Mandri-Euroopas? Eestlastel on hea ütlus – julge pealehakkamine on pool võitu. Teeme ära keeleõppe Tiigrihüppe!