Priit Alamäe on Baltikumi suurima tarkvaraettevõtte Nortal juhatuse esimees ning asutaja. Nortal loob tarkvara klientidele Põhja-Euroopas, Venemaal, Pärsia lahe riikides, Aafrikas ja mujal. 2011. aastal valiti Priit Alamäe koos toonase juhatuse liikme Taavi Kotkaga Eesti aasta ettevõtjaks. Priit on lõpetanud Tartu ülikooli majanduse erialal.

Rünnates mäetippu

Rahvusvahelist väärtusahelat mööda ülesronimine nõuab higi, verd ja pisaraid, aga, olgem ausad, meil pole pikemas perspektiivis ühtegi teist alternatiivi, arvab Nortali tegevjuht Priit Alamäe.

Priit Alamäe Nortal

Tarkvaraarenduses on kõige turvalisem ja rahulikum teha tööd samas ruumis sama keelt rääkiva kliendiga, kellega on seljataga aastatepikkune koostöö ning keda tuntakse läbi ja lõhki. Igas projektis on meeskonna risk, tellija risk, kommunikatsiooni- ja kultuurierinevuste risk, maksekäitumise risk ja veel terve hulk erinevaid muutujaid. Niipea, kui minna turvalisest tsoonist välja, suurenevad riskid hüppeliselt.

Ma ei tea, kuidas teistes tööstusharudes sellega on, aga vähemalt tarkvaraarenduses tuleb riskiprotsente liitmise asemel omavahel korrutada. Teatris öeldakse, et kui esimeses vaatuses on laval püss, siis peab see kindlasti lõpuks ka pauku tegema. Riskidega on samamoodi – tavaliselt realiseeruvad kas väiksemas või suuremas ulatuses kõik riskid, mida projekti alguses suudetakse ette näha. Loogiline küsimus on, miks siis selle jamaga tegeleda ja närve rikkuda?

Samas on uute geograafiliste riskide võtmine võimalus maandada teisi riske. Kui meil on kriis, leidub alati mõni piirkond, kus majandus buumib. Viimase krahhi ajal suutsime kasvada, sest olime kohal turgudel, kus majandustsükkel oli parajasti teises faasis.

On selge, et järgneva kümnendi jooksul arenevad ning kasvavad Aasia, Aafrika, Lähis-Ida ning Lõuna-Ameerika turud oluliselt kiiremini kui meie lähiümbrus. Majandusteadusi õppinud inimestele on oksendamiseni seletatud Bostoni maatriksit, põhjusega, sest suures plaanis on see väga oluline – ka erinevate turgude kontekstis võib eristada rahalehmi, koeri, küsimärke ja staare. Tark ettevõtja töötab selle nimel, et tema portfell oleks alati optimaalne ja tasakaalus.

Kõik taandub inimestele

Tänapäeva targas majanduses taandub lõppkokkuvõttes kõik inimestele. Ja inimesed tahavad väga erinevaid asju. Meil on ettevõttes töötajaid, kes ütlevad, et nende jaoks ei ole koduriigis enam väljakutseid ja kui me poleks nii rahvusvaheline ja huvitav, ei viitsiks nad enam Nortalis olla. Meil on neid, kes ei taha või ei viitsi reisida ja eelistavad oma riigis tegutseda. Mõlemal juhul on tegu oma ala tipuga ja mõlemal on õigus. Kui tahame hoida enda juures tippe, peame pakkuma neile just nende jaoks sobilikke lahendusi.

Eesti turul on palju võlusid, ent turu suurus kahjuks nende hulka ei kuulu. On sektoreid, kus maailmatasemel domeenikompetentsiga spetsialistide meeskonna hoidmine on sisuliselt võimatu, sest pole lihtsalt piisavalt projekte. Julgen väita, et ainult Eesti turule tegutsevatel ettevõtetel on väga raske üles ehitada ning hoida kriitilise suurusega domeeniekspertide meeskonda, sest turu nõudlus seab omad piirid.

Näiteks meie riigirahanduse ja maksunduse ning e-tervise meeskondade kompetents on maailmatasemel, aga kui meil poleks rahvusvahelisi projekte, ei suudaks me neid piisavalt toita ja rakendada. Samas ootavad kliendid meilt just seda, et tooksime nendeni midagi uut ja uuenduslikku, et me lihtsalt ei küsiks neilt, mida nad tahavad, vaid tooksime lauale värsked ideed ja kogemused. 

Uuenduslikud mõtted, moodsa nimetusega innovatsioon, tekivad sageli siis, kui kokku saavad erineva kultuurilise tausta, kogemuse ning hariduskäiguga inimesed. Teaduses nimetatakse seda interdistsiplinaarsuseks ning me üritame kujundada keskkonda, kus meie inimestel oleks alati võimalikult palju erineva taustaga kolleege, kellega koos aju rünnata, kellelt õppida ja kellega koos tulla välja uuenduslike mõtete ning lahendustega.

Isoleeritud süsteemil puudub välismaailmaga energiavahetus ja kui jääme tegutsema selle süsteemi piirides, seame piirid ka oma professionaalsele arengule. Küsime endilt iga päev, kuidas leida ning hoida piisavalt andekaid ja ambitsioonikaid professionaale, et säiliks võimekus rahvusvahelisel areenil kaasa rääkida, ja kuidas olla sealsamas, rahvusvahelisel areenil kohal, et pakkuda oma talentidele piisavalt väljakutseid. Sama kehtib ka ettevõtte juhtkonna „ehitamise” kohta.

Ettevõtte edu jaoks kriitilise tähtsusega tegevused, protsessid ja inimesed on alati suurel määral koondunud ettevõtete peakorteritesse. Just seal toimub suur osa tehnoloogilisest ja ärimudeli innovatsioonist, sinna on koondatud suur osa R&D-st, seal teevad kõrgepalgalised tippjuhid ja spetsialistid paljusid piirkondi mõjutavaid otsuseid ning sinna koondub lõppkokkuvõttes ka kapital. Peakortereid ei viida off-shore’i, kuigi seal võivad palgad olla kordades madalamad või maksukeskkond soodsam.

Higi, verd ja pisaraid

Riigi majanduse pikaajalise edukuse defineerib see, kas selles riigis asuvad ettevõtted on konsolideerijad või konsolideeritavad. Siin ei tohi langeda populistliku „me tahame rahvuslikku kapitali” loosungite lõksu – Apple ei kuulu ainult USA kodanikele ega Toyota vaid jaapanlastele. See polegi oluline. Oluline on, et üks peakorter on Cupertinos ja teine Aichis. Ja seal tehakse otsuseid selle kohta, kas tootmine toimub Guangzhous või Elvas.

Eesti ei saa kunagi rikkaks. Sellepärast et me ise oma väikeste valgete kätega toodame midagi, mida siis kas laevade, rongide või internetikaabliga kuhugi mujale saadetakse. Me ei suuda kunagi Eestis toota nii palju tarkvara, et võtta Saksamaa turust 5%. Aga kui tegutseme targalt, siis suudame ehk Saksamaal üles ehitada Eesti ettevõttele kuuluvad tütred, kellel on Saksamaa ja võib-olla veel mõnest teisest turust 5%.

Meid on lihtsalt liiga vähe ja me peame ennast teiste kaudu võimendama. Ka kõige efektiivsem füüsilisest isikust ettevõtja ei suuda kunagi niipalju lisaväärtust tekitada kui kümneliikmeline tubli meeskond. Peame ka inimesi teistes riikides meie ettevõtete jaoks tööle panema ning nende tööst tekkiva lisaväärtuse tagasi Eesti bilanssidesse ja kasumiaruannetesse konsolideerima.

Hoiame, austame ja toetame neid ettevõtteid, kes tahavad, oskavad ja julgevad Eestist väljapoole müüa ja investeerida. See nõuab koordineeritud strateegiat, kus on muu hulgas ühendatud välisinvesteeringute toetamine ja tagamine, erasektori ning riigi ühine pingutus välisturgudele sisenemiseks ning seal meie ettevõtjate huvide kaitsmiseks, samuti rahvusvahelise ettevõtte peakorteri jaoks vajalike spetsialistide ning juhtide Eestisse toomise lihtsustamine ja veel palju muud.

Peame endale aru andma, et isegi siis, kui me kõike seda hästi ja õigesti teeme, annab see tulemusi alles 5−10 aasta pärast, ja ainult siis, kui selle taga on selge ühiskondlik arusaam, pikaajaline kokkulepe ja ühine pingutus. Mäetippu kaitsta on oluliselt lihtsam kui mäetippu rünnata. Väärtusahelat mööda ülesronimine nõuab higi, verd ja pisaraid, aga, olgem ausad, meil pole pikas perspektiivis ühtegi teist alternatiivi.