Heidi on alates 1995. aastast tegelenud aktiivselt ettevõtete finantseerimise ja ostu-müügitehingutega. Ta töötas PricewaterhouseCoopers’is investeerimispanganduse ja ettevõtte rahanduse valdkonnas rohkem kui kümme aastat ning enne SmartCapi meeskonnaga liitumist jõudis ta tegevjuhi rollis arendada kaht ettevõtet. Heidi on Eesti Riski- ja Erakapitali Assotsiatsiooni üks asutajatest ning mitme ettevõtlusvõistluse žürii liige.

Riskikapitaliga rikkaks

Kas see, et Eesti globaalse ambitsiooniga idufirmad peavad kasvuks vajalikku raha kaasama rahvus-vaheliselt turult, on meie riigi väiksusest tulenev paratamatus?

Heidi Kakko SmartCap

Peaaegu sama tihti, kui räägitakse edukatest idufirmadest, kes kujundavad Eestist tubli start-up-imagoga riiki, kurdetakse siinse vähese kapitalipakkumise üle. Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EVCA) statistika kohaselt1 moodustasid 2012. aasta riski- ja erakapitaliinvesteeringud Eestis 19 miljonit eurot ehk 0,1% SKP-st, jäädes alla lisaks piirkonna juhtivatele riikidele (Rootsi 0,6%) ka Euroopa keskmisele (0,26%).

Ka kohalikku era- ja riskikapitaliliitu EstVCA koondunud investorid tunnistavad, et alates liidu asutamisest 2009. aastal on aktiivselt investeerivate fondide arv Eestis hoopis vähenenud. Reaalse ajalise surve all investeerivaid fonde tegutseb praegu vaid kaks: Baltcapi erakapitalifond ja Arengufondi tütarettevõte SmartCap oma Early Fund II fondiga, mis toodi turule 2012. aasta augustis ja on sellest alates teinud 7 investeeringut.

Samas kaasavad Eestist pärit tehnoloogiafookusega idufirmad üha aktiivsemalt riskikapitali – nii 2012. aasta kui ka 2013. aasta esimese poolaastaga investeeriti neisse enam kui 20 miljonit eurot, millest Eestist pärines umbes kuuendik. Eesti start-up-ettevõtete tugevust tõestab ka asjaolu, et Euroopa parima kiirendiprogrammi Seedcamp võitjatest moodustavad ligikaudu kümnendiku Eestist pärit idufirmad, kes on kaasanud ebaproportsionaalselt suure osa (pea 20%) finalistidesse investeeritud riskirahast. Kas Eesti puhul on tegu paratamatusega, et oleme vähearenenud kapitalituruga väikeriik, kus globaalse ambitsiooniga start-up’id peavadki kasvuks vajalikku raha kaasama rahvusvaheliselt turult?

Huvi Eesti idufirmade vastu kasvab

Riskiinvestorid vaatavad järjest suurema huviga Eesti turgu, kuna siinsed start-up-ettevõtted on suutnud kaasata kapitali maailma juhtivatest fondidest – suurepäraseks näiteks on Arengufondi portfellis olev mehaanikainseneride koostöökeskkonda arendav GrabCAD, kelle nimel on praegu seni suurima investeeringu rekord Eesti idufirmasse – USA riskikapitalifondid panustasid sinna 2012. aastal üle 10 miljoni euro.

Uuringute kohaselt2 on riskikapital majanduse arendamise oluline tugisammas, kuna riskikapitali toega ettevõtted on võrreldes teistega innovaatilisemad, loovad rohkem töökohti ja kasvavad kiiremini. Tõenäoliselt on liiga optimistlik loota, et Eestist kasvab pidevalt välja maailma mastaabis võimsaid ettevõtteid, uusi Skype’e, mis paneksid juhtivaid riskiinvestoreid Eestit oma püsiva tegevuskohana kaaluma. Riskikapitalitööstuse kui majandusharu toimimiseks on vaja kohalikke investoreid, kes tunnevad siinset turgu ja otsivad aktiivselt investeerimisvõimalusi.

Majanduse kasvuperioodil on investeerimishuvilisi alati rohkem ning ka rahvusvahelised investorid on laiemal rindel aktiivsed. Samas tõestab enamarenenud kapitalituruga riikide kogemus, et majandustsükli kehvematel aegadel ja innovaatiliste ettevõtete väga varases kasvufaasis, kus riskid on veel kõrged ja tehnoloogia või ärimudel turul tõestamata, on ettevõtete kasvu toetamisel kriitilise tähtsusega pakkuda kodumaist kapitali.

Ettevõtete varases kasvufaasis on riskikapitalifondide kõrval oluliseks kapitaliallikaks äriinglite pakutav raha. Eestis on aktiivsemalt tegutsevad eraisikutest investorid liitunud alates 2012. aasta lõpust äriinglite võrgustiku EstBAN alla, mis on seadnud eesmärgiks pakkuda innovaatilistele ettevõtetele rohkem tarka kapitali ühiselt tehtavate, sündikeeritud investeeringute toel. Arengufondi kaasinvestoritena alustanutest on äriinglite investeerimisettevõteteks kasvanud mitu gruppi, nagu Wnb Project (portfellis näiteks nutikat lillepotti arendav Click & Grow) või Caplia Invest (portfellis näiteks Clifton ja Senseg). 

Eestis võiks tegutseda vähemalt 3−4 aktiivselt investeerivat äriinglite võrgustikku. Tänaseks on kapitali nõudlus põnevate innovaatiliste idufirmade edulugudena kindlasti olemas. Samas on alustavate investorite jaoks vajalik, et mõni kogenum investor võtaks tehingutes juhtrolli, andes sellega hinnangu äriprojekti investorvalmidusele ning valmistades investeeringu ette. Seni on Arengufond (täna SmartCap) selles liidrirollis olnud riikliku investorina, arendades turgu ja kohandades parimat rahvusvahelist praktikat kohalike oludega.

Kuidas saab riik aidata?

Kui investeerimiskapitali napib püsivalt ehk eksisteerib turutõrge, peavad riiklikud algatused aitama erarahal turule tulla. Kui pensionifondide valitsejad näevad Eestis piisavalt atraktiivset tootlusvõimalust, mida saab muuhulgas tagada võimalikult väheste piirangute või ajutiste eeliste rakendamisega, suureneb kohalikul turul ka kapitalipakkumine. 

Riskikapitali pakkumine varases seemnefaasis ning traditsioonilise majanduse alustavatele ettevõtetele, mis on suunatud ekspordile ja looksid töökohti, tuleb eelkõige kohalikul turul ära lahendada. Riiklikult finantseeritud fondifondi loomine (eeldatavalt 60−70 miljonit eurot) ja pikemas perspektiivis ka Baltic Innovation Fundi järgmise etapi rakendamine on olulised kohaliku riskikapitalitööstuse jõulisel käima tõmbamisel ja seeläbi kogu majanduse elavdamisel. Kohalikud riskifondivalitsejad, kes suudavad ettevõtjatele oma võrgustiku ja kogemusega toeks olla, pakuvad hüppelauda parimate välisinvestoriteni, et kasvatada idufirmasid ka rahvusvaheliselt suureks.

Kindlasti saab riik aidata riskikapitalituru arendamisele kaasa äriinglitele sobiva koosinvesteerimise mudeli leidmisel – kas see realiseerub tulu jagamise eelises või riskide maandamise toes, on praegu analüüsimisel. Koosinvesteerimismudeli rakendamisel tekib mitu väikest kiiresti reageerivat investeerimisühingut, mis suurendavad oluliselt kapitalipakkumist seemnefaasis. Praeguste edukamate idufirmade asutajatest kasvab loodetavasti paari aasta jooksul välja mitu seeriaettevõtjat, kes väljumistest teenitud kapitali toel hakkavad ise investeerima „superinglitena”, kes arendavad uusi innovaatilisi ettevõtteid.

Kas investeerimisriskide võtmine innovaatilistes idufirmades teeb rikkaks? Vaatamata faktile, et viimase kümne aasta jooksul on Euroopa riskikapitalifondide tootlused olnud väga madalad või isegi negatiivsed, peetakse riskikapitali jätkuvalt majanduse oluliseks kasvumootoriks.

Kodumaise riskikapitali pakkumine paneb aluse idufirmade kasvatamiseks nii, et nad loovad ka Eestisse kõrge lisandväärtusega töökohti. Kui parimatele idufirmadele seemnekapitali napib, viivad tublid Eesti ettevõtjad oma tegevuse varakult rahale ja klientidele lähemale. Eestis saab siis rõõmustada vaid kerkivate suvekodude üle, kus edukad ettevõtjad käivad eralennukiga puhast loodust ja nostalgilist väikese rahva salakeelset suhtlemist nautimas.