Margus Uudam vastutab kõigi Ambient Sound Investmentsi (ASI) otseinvesteeringute eest. Ta on töötanud juhina Eesti Energia Jaotusvõrgus ja Fonteses, ta oli majanduspoliitika valdkonna asekantsler rahandusministeeriumis ja töötas Hüvitusfondi investeeringute osakonnas, aitas käivitada ka Tallinna börsi. Margus on Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees. 

Probleem 35+ ehk kuidas leida rohkem edukaid ettevõtjaid?

 Kuvand iduettevõttest sisaldab noori ja innukaid poisse, kuid statistika räägib muud: edukate iduettevõtete asutajad on pigem 30−40-aastased. Ent „küpses eas” ettevõtjaid võiks olla tunduvalt rohkem. 

Margus Uudam Ambient Sound Investments

Kuidas kirjeldada üht tavalist tubli ja edukat üle 35 aasta vanust inimest? Ta on abielus, peres kasvab kaks või enam last. Pere elab oma majas, neil on kaks autot ja pereisa/-ema töötab suuremas ettevõttes soliidsel ja tasuval ametikohal. Pereisal/-emal on peas hulk häid mõtteid – suisa nii häid, et need vääriksid oma ettevõtte loomist, ent nende elluviimine on enam kui küsitav. Miks? Põhjus on lihtne: maja on ehitatud pangalaenuga, autod liisitud ja palgast pole olnud võimalik ülearu palju kõrvale panna.

Oma ettevõtte loomine nõuab aga stardikapitali ja seda lihtsalt ei ole! Kuna elukvaliteedi redelil sammukest allapoole astuda ei taheta, jääbki nii mõnigi väga nutikas idee ellu viimata. 35+ vanuserühma riskijulgus on niisiis märkimisväärselt langenud.

Ometi on tegu inimestega, kellel on olemas töökogemus, kontaktivõrgustik; need on inimesed, kes tunnevad oma valdkonda ja valdavad tehnoloogiat. Põhimõtteliselt suudaksid nad suurettevõttest lahkuda ja oma äriga alustada. Statistika näitab, et selliste inimeste loodud ettevõtted jäävad keskmisest enam ellu ja kasvavad kenasti.

Sageli juhtub, et inimene lahkubki suurettevõttest ja asutab oma konsultatsioonifirma. See on mõneti riskivabam samm, sest küllap leidub tuttavate seas keegi, kellele oma teadmisi müüa ja esimene arve välja kirjutada.

Konsultatsiooniteenuse pakkumisel pole häda midagi, sageli pole aga tegu skaleeruva ärimudeliga. Inimene müüb oma tunnihinda, ent eeldada ei maksa ettevõtte kiiret kasvu ega suurema hulga uute töökohtade loomist. Aga just neid kahte viimast me nii sageli sooviksime.

Niisiis – küsimus on selles, kuidas aktiveerida inimesi ettevõtjaks saama enne, kui nad otsustavad oma karjääri lõpuni palgatööle jääda.

Kuidas luua võimalus katsetada?

Küsimärke on niisiis kaks – riskijulgus ja kapital. Läänepool on olemas riskikapitali pakkuvad ettevõtted, kes on toeks inimestele, kes soovivad millegi uuega alustada. Meil selliseid võimalusi hetkel praktiliselt ei ole.

Üks võimalik lahendus oleks inkubaatori struktuur, mis koonduks ümber äriinglite, mentorite ning varajase faasi fondide ja kuhu tuua just kõnealuse vanuserühma professionaalse töökogemusega inimesi. Sellises inkubaatoris oleks inimestel poole aasta või aasta jooksul võimalik tekitada oma toode ja luua selle arendamiseks oma meeskond. Paremal juhul isegi tootega turule tulla ning müüki kasvatada.

Mõistagi ei saa sellistes inkubaatorites ettevõtja teed alustavatele inimestele seada mingeid vanusepiire. Võimalus peab olema kõigil, kellel on potentsiaali ettevõtjaks hakata. Ent kui noortel inimestel ei ole ettevõtlusega alustades sageli suurt midagi kaotada (võita on aga olulisi elukogemusi), siis 35+ „seltskonnal” on kaotada oi kui palju.

Hea toode tuleks ka maha müüa

Eestis on väga paljudes valdkondades 35+ vanuserühma spetsialiste, kelle teadmised ja oskused on sobivad, et luua uusi ettevõtteid. Väga kõrge on meie finantstarkvara loojate tase, meil on väga tugev avalikke IT-teenuseid loovate inimeste seltskond jne. Tõenäoliselt leiab sealt inimesi, kellel oleks mõtteid, kuidas neid teenuseid veel efektiivsemalt ja uuenduslikumalt pakkuda. 

Sektoreid, kus Eestil on suhteline tugevus ja kust inimesi võtta, meil tegelikult jätkub.

Viimasel ajal räägitakse üha enam nutikast spetsialiseerumisest. Laiemas plaanis võiks küsida: kas Eesti peaks spetsialiseeruma või peaksid olema kõik teed kõigile avatud? Jah – meil on väga palju väga häid IT-spetsialiste. Ent samas kuuleme kurtmist, et selles vallas on meil tööjõupõud. Meil on väga palju häid toidutööstuse spetsialiste. Ent kuuleme samas põuast ka selles vallas. Meil on tugev puidutööstus… Ent Eesti kaubamärke rahvusvaheliselt ei tunta.

Jah – meie tööstus on rahvusvahelises mõistes tilluke, me ei suuda toota suurele turule. Ent meist vaid pisut suuremal naabril –  Soomel – on maailmanimesid elektroonika, disaini jm vallas. Ja suurem osa maailmas nende tuntud märkide all müüdavast ei valmi ju Soomes.

Eestis on olemas küll suhteliselt tugev tehnoloogia loomise võime, kuid samas üpris nõrk rahvusvahelise müügi võime. Samuti on puudu rahvusvahelisest juhtimiskogemusest ning kontaktivõrgustikust. Ilma valmisolekuta luua rahvusvahelisi meeskondi on meil keeruline läbi lüüa.

Tihti on avaliku elu tegelastel ja poliitikutel unistus, et kõikide edukate ettevõtete, kes siin kord sündinud, peakontorid peaksid aegade lõpuni ka Eestisse jääma. Rahvusvahelist äri ajades – eriti kui võtmekliendid ja partnerid asuvad kas Ameerikas või Aasias – on see väga keeruline, et mitte öelda lootusetu unistus.

Meil on tekkimas üha rohkem näiteid, mis kinnitavad, et peakorterite väljaviimine kliendi või partneri juurde, rahvusvahelise meeskonna ja kapitali kaasamine, tõstavad oluliselt edu tõenäosust. Tegusaid eestlasi kohtab üha rohkem Londonis, New Yorgis, Bostonis ja mujal. Mitmed viimastel aastatel loodud idufirmad on siin suunanäitajad. Hoiame silma peal Grabcadil, Transferwise’il, Erplyl ja mitmel teisel.

Meil palmid ei kasva

Ent kasvavad kuused ja männid! Ehk teisisõnu – seame mõistlikud ootused ja keskendume oma eelistele. Mis oleks see, mida saaksime hästi teha? Meil on suhteliselt tugev inseneribaas. Meil on suhteliselt tugev IT-spetsialistide baas. Usun, et kui seda targalt kasutada, ei tee teatud valdkondadele keskendumine halba, vaid suurendab sünergiat. Mitte et peaksime teised sektorid ära unustama – ei, kindlasti mitte! Ent liites kokku kõik selle, mis meil juba tugev on, saame anda täiendava, olulise tõuke olemasoleva arenguks.

Riik saab sellest ainult võita. Mitte ainult Skype ei ole Eestile tähelepanu tõmmanud ja siinsele majandusele kasu toonud. Täna on mitmel globaalses mastaabis edukal ettevõttel Eestis ärihuve tänu sellele, et esimese sammuna läksime neile lähemale. Tulemuseks on täiendavate „tarkade töökohtade” loomine siin. Selle tulemusena võib aga ettevõtluse „eluratas” taas kord otsast peale veerema hakata – rahvusvahelise kogemusega 35+ vanuserühm otsib võimalust oma ettevõtet luua...