Kaja Kallas on Riigikogu liige ja majanduskomisjoni esimees ning Arengufondi nõukogu liige. Enne poliitikasse suundumist töötas ta vandeadvokaadina advokaadibüroodes Luiga Mody Hääl Borenius ja Tark & Co. Kaja on lõpetanud Tartu ülikooli ja Estonian Business Schooli.

Pearu ja Andrese sündroom

Kui suudaksime muuta valearusaama, mille järgi ühe võit on teise kaotus, annaks see Eesti majandusele palju juurde. Kas teiste ettevõtjate usaldamist ja koostööd saab kuidagi forsseerida, et ettevõtmistele hoogu anda?

Kaja Kallas Riigikogu liige

Arengufond on valmis saanud nutika spetsialiseerumise uuringu, millega selekteeriti välja suure arengupotentsiaaliga valdkonnad, mille arengut peaks riik igati soodustama. Nendeks valdkondadeks on IT kasutamine teistes sektorites, tervis ja ressursid. Ometi selleks, et nende valdkondade arengupotentsiaal saaks ka reali-seeruda, peame otsa vaatama arengut takistavatele teguritele.

Mis arengut pidurdab?

Globaalse ettevõtluse monitooringu Eesti raport leidis, et Eestis on varase faasi ettevõtjaid rohkem kui üleminekuriikides keskmiselt, samas on varase faasi ettevõtjate ellujäämismäär madalam sama arengutasemega Euroopa riikide keskmisest ja poole madalam innovatsioonipõhise majandusega Euroopa riikide keskmi-sest. Oluline osa meie ettevõtjaid lõpetab tegevuse enne 3,5 aastat ega suuda ettevõtet järgmisele tasemele arendada. Raport tuvas-tas ka kitsaskohti, mis meid edasiliikumisel takistavad. Ühe kitsaskohana toodi välja vähest koostööd teadlaste, leiutajate ja ka teiste ettevõtjatega.

Eesti Inimarenguaruanne 2012/2013 refereerib Maailma Majandusfoorumi (WEF) globaalse konkurentsivõime aruannet (Global Competitiveness Report), mis eristab arengutegureid kolmel arenguastmel: ressursi-, efektiivsus- ja innovatsioonipõhisel etapil. Globaalindeksi (CGI) järgi on Eestil suur arengupotentsiaal, meie tugevuseks on nii tehnoloogiline valmisolek kui ka makromajandus. Inimarenguaruanne viitab aga murekohale, et oleme kaotanud oma tehnoloogilise eelise. Veelgi suurem kitsaskoht on aga kriitiline hinnang äri sisukusele (sophistication), mis on jätkuvalt languses. Silmas peetakse eelkõige ettevõtlusvõrgustike ja klastrite madalat arengutaset Eestis, mis toob kaasa tagasihoidliku rolli väärtusahelas.

Eestlane on umbusklik

Miks? Vägisi kedagi koostööle ei sunni. Vastuseid tuleb muuhulgas otsida väärtustest, mida Eesti inimesed kannavad. Eesti Teaduste Akadeemia uurija, professor Anu Realo järgi vormivad ja õigustavad kultuuris valitsevad väärtused inimeste ja gruppide uskumusi, hoiakuid, harjumusi, eesmärke ja tegevust. Maailma väärtuste uuringu järgi paigutub Eesti oma väärtustega endiste kommunistlike riikide hulka ja ei ole oma positsiooni viimase 20 aasta jooksul oluliselt muutnud. Endiselt kaldume ellujäämist rõhutava ühiskonna poole, kus inimesed pigem ei usalda teisi, ei ole oma eluga rahul ega talu teistsuguseid inimesi enda kõrval.

Kuigi väärtused ajas muutuvad, on Eesti inimeste olemust väga hästi tabanud Anton Hansen Tammsaare teoses „Tõde ja õigus”. Andrese ja Pearu vastasseis heanaaberlike suhete asemel võib kõrvaltvaatajale tunduda ehk isegi naljakas, kui see ei oleks nende elu nii palju keerulisemaks muutnud. Advokaadina töötades nägin tihti olukordi, kus kohus saatis vaidlejad kompromissi leidma, ent pooled ei olnud teineteisega isegi nõus suhtlema, rääkimata ühisosa otsimisest. Igaüks ajas oma õigust taga ja kokkuvõttes ei võitnud keegi.

Nüüdki kohtan (eriti algajate) ettevõtjate ja leiutajatega suheldes hirmu, et teiste ettevõtjatega koostöö tegemine tähendaks, et konkurent võib idee varastada. Ometi usun, et reaalseid näiteid, mis seda hirmu toidavad, ei saa olla kuigi palju Eesti suuruses ühiskonnas, kus kõik tunnevad kõiki. 

Esimesed klastrid loodud

Siiski, positiivse faktina tasub mainida, et inimarenguaruanne viitab, et Eesti elanike üldise usalduse määr on järk-järgult tõusnud. 2011. aasta uuringu kohaselt arvas 40% vastanutest, et „enamikku inimesi võib usaldada”, samas kui 2008. aastal oli vastav näitaja 33% ja 1999. aastal vaid 24%. Samas, viimasel kümnendil toimunud märkimisväärsest usalduse kasvust hoolimata arvab jätkuvalt suurem osa (60%) Eesti elanikkonnast, et inimestega kokku puutudes peab olema väga ettevaatlik.

Nobeli preemia laureaat James Heckman on öelnud, et suurim valearusaam, mis istub sügaval rahvakultuuris, on see, et ühe võit on teise kaotus. Selle arusaama muutmine annaks majandusele palju juurde. Kas teiste ettevõtjate usaldamist saab kuidagi forsseerida, et ettevõtmistele hoogu anda?

EAS-i ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös välja töötatud klastrite arendamise programm püüab suurendada ettevõtete konkurentsivõimet klastri koostööprojektide kaudu. Tänaseks on toetatud kümmet täisklastriprojekti, lisaks on klastreid moodustatud ka Arengufondi juurde. Klastrite edukust ei saa hinnata lühikeses perspektiivis, kuid olulisem on ehk suhtumise muutumine ja sõnumi levitamine, et koostööst teiste ettevõtjate ja teadlastega on rohkem võita kui kaotada.

Tulles tagasi Arengufondi nutika spetsialiseerumise uuringu juurde, siis loomulikult on riigil palju teha, et neid suundi ja ettevõtjaid toetavaid poliitikaid ellu rakendada, ent ükski programm paberil ei hakka reaalses elus tööle, kui ettevõtjad omavahel koostööd ei tee. On aeg üle saada Pearu ja Andrese sündroomist ning liikuda oma arengus edasi.