Mikko Suonenlahti on Arengufondi investeerimisettevõtte SmartCap nõukogu liige ja riskikapitalist, kes on peaaegu 30 aastat rajanud ja arendanud tehnoloogiafirmasid. Ta on juhtinud investeeringuid 13-sse USA ja Soome idufirmasse, mis on kaasanud kokku 300 miljonit dollarit ja on nüüd väärt üle miljardi. Mikko on õppinud Helsingi ülikoolis, Portlandi riiklikus ülikoolis ja Harvardi ülikoolis. 

Maksusoodustused elavdaksid Eesti kapitaliturgu

Eesti kapitalituru arendamiseks peaks riik pakkuma maksusoodustusi nii otsekui fondiinvesteeringutele. See suurendaks investeeringuid suure potentsiaaliga alustavatesse ettevõtetesse, mis omakorda elavdaks majandust, kasvataks maksutulusid ja looks uusi töökohti.

Mikko Suonenlahti Build Tech Businesses

Eesti riskikapitalituru ehitamises on käes põnev aeg. Palju on saavutatud, ent suur töö on veel ees. Kõik põhielemendid on paigas: olemas on ettevõtjad, ülikoolide teadus- ja arendusosakonnad ning inkubaatorid, äriinglid ja esimesed riskikapitalifondid. Lisaks on Skype’i näol suurepärane eeskuju ning näide sellest, kuhu on võimalik jõuda. Samuti on Eestis rohkelt energiat, ambitsiooni, tahtejõudu ning soovi saavutada edu.

Ent see, mida napib, on riskikapital ise. Euroopa Era- ja Riski-kapitali Assotsiatsioon (EVCA) viis Ida-Euroopa riikide hulgas läbi uuringu, mis näitas, et riskikapitali investeeringute suhtelt SKP-sse jääb Eesti üle kahe korra alla Ida-Euroopa riikide keskmisele. Kui Ida-Euroopas tervikuna moodustab riskikapitali investeeringute osakaal SKP-st 0,105%, siis Eestis on see näitaja 0,040%, Leedus 0,087% ning Lätis 0,112%. 

Probleemi tuleb vaadata nii kapitali pakkujate kui ka soovijate vaatevinklist. Kui heita pilk SmartCapi või Startup Wise Guysi tehingute hulgale, võib öelda, et nõudlusega probleeme pole – seda jagub. Kapitali pakkumine aga võiks oluliselt suurem olla. Kasv ei sünni iseenesest, selleks on vaja astuda konkreetseid samme. Näiteks maksusoodustuste abil saab ergutada nii erainvesteeringuid idufirmadesse kui ka uute fondide loomist. Nii pakub Prantsuse valitsus maksusoodustusi nii otsekui ka fondide kaudu investeerimisel ning see programm on väga edukas. Ühendkuningriigis ja Soomes soodustatakse otseinvesteerimist, ent minu arvates sellest ei piisa, mõlemas riigis on vaja ka fonde.

Kui Eesti riik paneks omalt poolt maksusoodustustega õla alla, kasvataks see kapitali pakkumist ja investeeringuid alustavatesse suure potentsiaaliga ettevõtetesse. See omakorda elavdaks majandust, kasvataks maksutulusid ja looks uusi töökohti.

Eesti Arengufondi koostöös Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni ja Eesti Riskikapitali Assotsiatsiooniga on oluline roll soovitada valitsusele uusi poliitilisi algatusi kapitalituru arendamiseks. Soovitan moodustada nende organisatsioonide ja valitsuse liikmetest alaline töörühm, mille ülesanne oleks jõuda konkreetsete ettepanekuteni, kuidas soodustada ja ergutada otseinvesteeringuid ja uute fondide teket.

Ideest eduka ettevõtteni

Olen kohtunud väga paljude Eesti ettevõtjatega, kellel on olemas kõik vajalik, et ideest ettevõte teha:

- nad on välja arendanud prototüübi, mis lahendab reaalset probleemi ning millel on mõõdetav ja kiire tasuvusaeg;
- nad tahavad luua oma ettevõtte;
- üks asutajatest soovib saada loodava ettevõtte tegevjuhiks.

Ma usun ja olen ka paljudel juhtudel näinud, et asutajast tegevjuht suudab luua edukama ettevõtte kui väljast palgatud nn professionaalne juht. Olen tundnud arvestatavat survet suurematelt riskikapitalistidelt leida professionaalne juht pigem varem kui hiljem. Tihtipeale andsin sellele survele järele, kuni märkasin, et paljudel juhtudel pidas professionaalne juht ettevõttes vastu vähem kui aasta ning vahetati edukalt ettevõtte asutaja vastu välja. Küll aga on ettevõtte asutajast juhil vaja mentorlust ja pidevat isiklikku suhet investoriga.

Noorim juht, keda olen toetanud, oli 16-aastane kooli pooleli jätnu. Täna, neli aastat ja kaks miljonit eurot investeeringuid hiljem, on ta 21-aastasena firma peakorteri Helsingist New Yorki viinud ning ettevõtte käive on 40 miljonit eurot, kõik Ühendriikidest. Firma on kasumlik, 60 töötajaga Soomes ja USAs. 

Loomulikult ei taha iga asutaja või ettevõtja olla tegevjuht. Siis tuleb nendega koos leida õige juht – ettevõtjatele partneriks. Võib-olla tasub värvata ka finantsjuht ja müügijuht. Samas, olen näinud 30-aastase kogemusega tootmisala asepresidenti läbi kukkumas ja pärast aastast tööd lahkumas ning tema asendajat, 26-aastast värskelt lõpetanud inseneri kasvamas koos tööga. Saanud vastutuse, lahendas ta probleemi kuue nädalaga.

Niisiis peaksid ettevõtte loonud tegevjuhid leidma ühe või mitu mentorit ning valdkondadesse, kus neil oskusi vajaka jääb, palkama professionaalid. Nõnda on ettevõtjatel võimalik oma juhioskusi arendada ja ühtlasi tagada juurdepääs võrgustikele ning oskustele, mida professionaalne juht kaasa tooks. Samal ajal säilivad ambitsioon ja kirg, mida väljastpoolt tulijas ei pruugi olla.

Minu 13 investeeringut

Olen isiklikult juhtinud investeeringuid 13-sse USA ja Soome idufirmasse. Need ettevõtted on saanud kokku riskikapitali 300 miljonit dollarit ning on nüüd kokku väärt üle miljardi. Nende hulgas on kaks ettevõtet, kes pürivad NASDAQ-i nimekirjas börsile. 

Kõige rohkem on mul vedanud uutele, kiiresti kasvavatele turgudele orienteeritud firmadega. Tihti juhtub, et nende globaalse turu maht on olnud alla 100 miljoni dollari, ent see on kiiresti miljarditesse kasvanud.

Minu esimene investeering oli Soome kahe-mehe-start-up, mis tootis DVD-mängijate jaoks helihaldustarkvara, ja seda kaks aastat enne, kui DVD-mängijad 1997. aastal Euroopas turule tulid. Ajastus oli hea ning peatselt ostis Flextronics firma üles kui kiiresti kasumit kasvatava ettevõtte.

Minu suuremad läbikukkumised on olnud ettevõtetega, mis olid oma turust liiga pikalt ees. Mõelge kas või videokonverentside peale. Juba kaks aastat pärast telefoni patenteerimist 1876. aastal pidas Graham Bell videotelefoni võimalikuks. Saksa Post pakkus maailma esimest videotelefoni-võimalust 1936. aastal, ent alles viimastel aastatel on videokonverentside turg tõeliselt kõrgelt lendama hakanud – see juhtus rohkem kui 100 aastat pärast idee teket. 

Kas mäletate telefaksi? Esimestest prototüüpidest suure turuni läks 50 aastat.

Põhiline õppetund oli siin turu suuruse ja ajastuse hindamises ning planeerimises. Ma näen väga palju äriplaane, kus mõni uus tehnovidin otsib turgu, ent investeeringutest hoolimata leiab selle harva. Paljud plaanid on rajatud suurtele olemasolevatele turgudele ja lootusele sellest väike osa endale haarata. Mina ergutan neid ettevõtteid käituma risti vastupidi – leidma täna väikest, kuid kiirelt kasvavat turgu ning haarama sellest võimalikult suurt osa.