Mike Reiner juhib Arengufondi osalusel asutatud idufirmade kiirendit Startup Wise Guys. Ta on pärit Hollandist ja töötanud IBM-is ning KPMG-s. Mike on õppinud Amsterdami ülikoolis ärijuhtimist ja IT-d.

Julgust, idufirma-Eesti!

Miks mitte teha lennusadama muuseumist üks suur idufirmakeskus ja käivitada üüratu turunduskampaania, mis kutsuks ettevõtjaid ja andekaid arendajaid Eestisse tasuta büroopindadele töötama?

Mike Reiner Startup Wise Guys

See on provotseeriv küsimus, mida olen viimase aasta vältel valitsuse ja ettevõtjatega suheldes pidevalt korranud, kui teemaks on ettevõtluse edendamine Eestis. Lõputute vaidluste asemel pisialgatuste üle tuleb meil keskenduda uudsetele ja julgetele meetmetele. Pidades silmas Eesti suurust (väiksust) ja üldist IT-entusiastlikku õhkkonda, on siin olemas ainulaadne võimalus tulla välja  ebatraditsiooniliste lahendustega ja need võrdlemisi lühikese aja jooksul ka edukalt ellu viia. On aeg mõelda suurelt ja olla julge – ning tuua sellega Eesti taas kaardile.

Kas lennusadam on just kõige realistlikum asukoht idufirmakeskuseks, ei puutugi siin iseenesest asjasse. Tähtis on hoopis mõista, et meil on vaja atraktiivset ja inspireerivat keskkonda, mis paeluks välistalente ja millele oleks lihtne ulatuslikku reklaamikampaaniat teha. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti selles mõttes kõvasti tööd teinud ja IKT on olnud üks võtmevaldkond. Tugeva IKT-infrastruktuuri väljaarendamine, e-Eesti brändi sissetöötamine ja rahvusvaheliste koostööüksuste majutamine (nagu näiteks NATO küberkaitsekeskus Tallinnas) on selles vallas Eestile ka rahvusvahelist tuntust ja tunnustust toonud.

Paljuski Skype’i edust kannustatud aktiivne IKT-ökosüsteem on sünnitanud mitmeid kõrge potentsiaaliga ettevõtteid, nagu  Fortumo, Erply ja GrabCad, ning eestlastel on põhjust rõõmustada – meil on Euroopas kõrgeim idufirmade arv elaniku kohta. Siiski ei saa loorberitele puhkama jääda, sest teised riigid on ettevõtluses samuti sammu kiirendanud ning viimasel ajal on Eesti areng aeglustunud, eriti suurte IKT-ettevõtlusalgatuste osas.

Mis saab edasi? Mida suudab 1,3 miljoni elanikuga riik ette võtta? Eesti on liiga väike, et olla atraktiivne turg, ja siin on arendajaid nii vähe, et isegi kohalikel ettevõtetel on nende leidmisega tegemist. Kümneaastase eduka IKT-brändingu jätkumiseks on tarvis valdkonda pidevalt investeerida ning jääda innovaatiliseks. Iseenesest on ettevõtlusvaimu ja IKT brändi hoogustamiseks võimalusi palju. Mina isiklikult usun küpsemate turgudega, tihedamate sidemete  ja Eestisse suure IKT teadmisbaasi loomisesse. Eestit tuleb  brändida kui arenduskeskust ja silda kõige küpsematele turgudele.   

Meelitame välistalendid Eestisse tööle

Vaja on investeerida suurde koostöökeskusesse ning selles asuvatesse kontoripindadesse ja käivitada üleeuroopaline või isegi ülemaailmne turunduskampaania, pakkuda andekatele arendajatele ja ettevõtjatele tasuta tööpinda ja taskukohast elamist. Maailm  globaliseerub ja muutub aina väiksemaks ning inimesed on elukoha suhtes järjest paindlikumad. Kui praegu tuleb Londonis lihtsalt 3000 eurot kuus elamisele magama panna, siis miks mitte  kolida kaunisse Tallinnasse ja kulutada vaid murdosa sellest? Eesti saaks sellest märkimisväärset kasu mitmes valdkonnas – nimetan neist kolm olulisemat:

- Turundus: Julge turunduskampaania, mis pakub atraktiivset tööpinda ja tasuta elamist, leiaks maailma meedias kindlasti suurt kõlapinda, tekitaks vastukaja ja paneks Eesti kaardile. 

- Välisettevõtted: Välistalentide import kasvatab majandust,  tähendab Eestis uusi potentsiaalseid töökohti ja idufirmasid. 

- Haridus: Kohalike ja välistalentide koostöötamine loob vägagi soodsa pinnase teadmiste vahetamiseks. Eestlased saaksid väliskolleegidelt palju õppida ja pääseksid muuhulgas ligi ka nende rahvusvahelistele võrgustikele. Ühise tööpinna jagamine ja ühisüritustel suhtlemine aitaks kaasa väärtuslike kontaktide loomisele,  samuti soodustataks sünergia ja koostöövaimu teket.

Suur turunduskampaania tooks kaasa hulga rahvusvahelisi taotlusi, mille hulgast oleks võimalik parimad kandidaadid välja valida ja pakkuda neile järgmisi võimalusi:

1. Tasuta büroopind Vajalik: Lühike taotlusankeet ja motivatsioonikiri, tööprofiil ja CV 
2. Tasuta büroopind ja majutus Vajalik: Pikem taotlusankeet, täpsem motivatsioonikiri ja töö- kirjeldus koos eesmärkidega

Valituks osutumisel saaks soovi korral taotleda ka kolmandat võimalust, granti: 

3. Tasuta büroopind, majutus ja starditoetus. 

Vajalik: Põhjalik taotlusankeet, selge äriplaan ja lisandväärtuse loomise kirjeldus. Idufirma peaks vastama seatud eeltingimus- tele ning looma arendusbaasi Eestisse.

Taotluste läbivaatamise järel võetaks parimad inimesed vastu. Tulemusena oleksid ruumis koos eesti arendajad/ettevõtjad ja seltskond valitud välismaalasi, tekiks rahvusvaheline keskus koos hulga seal toimuvate üritustega. Ettevõtmise peaeesmärk oleks teadmiste jagamine ja levitamine ning pikaajaliste kontaktide loomine.

Loomulikult peab sellega kaasas käima ka arutelu, milliseid vahendeid oleks veel võimalik rakendada, et innustada välismaalasi Eestisse rohkem arenduskontoreid looma – mis on elutähtis osa talentide pikemaajaliselt Eestis hoidmiseks. Teine aruteluteema peaks olema võimalike sildade ja otseühenduste loomine välisturgudele. 

Praegu aga – alustagem välistalentide impordist. On aeg taas kord midagi erilist ette võtta.