Haiguste ennetamine ja tervislik ellusuhtumine meie ühiskonna normiks

Oleme jõudmas ajastusse, kus uute tehnoloogite abil on võimalik ravi ja haiguste ennetamist muuta senisest personaalsemaks ja lähtuda inimeste endi füsioloogilistest omapäradest. 

Indrek Kask

Haiguste ennetamist on hetkel veel raske nii arstidele kui ka inimestele tänavalt maha müüa ja seda isegi olukorras, kus järjest enam uuringuid viitab krooniliste haiguste kasvule kogu maailmas. Panustada olukorra parandamisesse saavad kõik - esmalt inimene ise, siis riik ja ühiskond tervikuna.

Mõnesaja euro eest on võimalik analüüsida ära kõik inimese geenid, andes sellega nii meile endile kui ka arstidele väärtuslikku lisainfot meie organismi eripärade kohta. DNAs on muuhulgas kirjas meie haigusriskid ja eripärad ravimite ning ravimetoodikate efektiivsuse kohta. Geene me paraku muuta ei saa, küll aga saame oma igapäevast elustiili muutes maandada geenidest lähtuvait riske.

Haiguste puhul, mille ennetamine pole võimalik, on koos arstiga võimalik kujundada personaalseid jälgimisprogramme ning avastada kõrvalekalded juba varajases staadiumis, mil ravi on efektiivsem. Järjest suurema arvu ravimite kohta on võimalik geneetilise informatsiooni baasil välja selgitada nende efektiivsust, kohandada annust ja vältida ebameeldivaid kõrvalnähtusid.

Lisaks genoomikale on põnevad uued valdkonnad, mis aitavad kaasa täpsemale arusaamale inimese tervislikust olukorrast, näiteks proteoomika (valkude uurimine) ja mikrobioomika (mikrofloora uurimine). Valkude omavaheline tasakaal muutub pidevalt ja selle uurimine annab reaalajas infot organismi kohta. Meie seedesüsteemis olev mikrofloora mängib samuti olulist rolli organismi toimimises, tootes erinevaid aineid (neurotransmitterid, vitamiinid, ensüümid). Järjest enam avastatakse ka seoseid mikrofloora ja erinevate haiguste vahel.

On ilmselge, et inimesed ei suuda oma igapäevatoimetamiste kõrvalt hoida end kursis kõigi uute meditsiinitehnoloogiliste saavutustega. Oleme harjunud terviseküsimustes vaatama arsti suunas ning ootama selgeid instruktsioone. Tänapäeval peaks arst ja patsient töötama meeskonnana. See kõik algab paremast kommunikatsioonist arsti ja patsiendi vahel, mille tulemuseks on tugevamatel alustel partnerlussuhe.

Abi võiks siinkohal olla näiteks põhjalikest selgituste ja soovitustega terviseraportitest ja nutitelefonide rakendustsest. Vähesed meist teavad, et nutitelefoni kujul kanname kaasas väga võimsat tervise jälgimise seadet. Terviseandmete kogumiseks ja kuvamiseks on loodud kõikvõimalikke telefonirakendusi, mis aitavad nii kasutajatel kui ka nende arstidel teha paremaid otsuseid tervise edendamiseks. Lisades telefonidele glükomeetri, südamerütmi mõõtmise seade, vererõhu aparaadi jpt. kasvab telefonide funktsionaalsus kasutajate ja arstide jaoks veelgi. Pidevalt internetis olevad telefonid saavad teha keerukaid kalkulatsioone ja edastada informatsiooni vajadusel otse arstile.

Neid lugematuid rakendusi ja seadmeid peaks tänasest rohkem tavainimestele ja arstidele tutvustama. Väga suur potentsiaal on nutiseadmetel näiteks krooniliste haigete jälgimisel, vähendades arstide koormust ja haigete jalavaeva.

Üheks võimsaks uue aja meditsiini tööriistaks on E-Tervise platvorm, mille tuntuim, kuid kaugeltki mitte ainus, teenus, on digiretsept. E-Tervise taga olev tiim on ära teinud suure töö, kuid inimeste igapäevaellu pole see platvorm sulandunud. Usun, et mitmed arstide poolt välja toodud probleemid leiavad õige pea ka tehniliselt parema lahenduse. Patsientide poole pealt võiks lisaks andmete salvestamisele kasutada platvormi ka juba kogutud informatsiooni paremaks esitamiseks ja funktsionaalsuse laiendamiseks. E-Tervise liidestamine erinevate nutitelefoni rakendustega tooks tervise jälgimise patsiendi taskusse.

Enamik inimese tervisest on kinni tema enda käitumises ja harjumustes. Inimene on olemuselt laisk ja valib võimalusel hetkel lihtsama tee, isegi kui see viib pikas perspektiivis tõsise haiguseni. Tervislike valikute tegemine tuleb teha inimestele võimalikult lihtsaks. Iga väike tervislik valik (puuvili saiakese asemel, trepist minek lifti asemel, vesi õlle asemel jne.) aitab tervist hoida. Ka mõõdukas ühiskondlik surve aitab kaasa tervisele kasulike valikute tegemisel. Tervislikud eluviisid peavad saama normiks ning popiks.

Riik saab aidata kaasa, lihtsustades tervislike eluviiside viljelemist, arendades järjepidevat tervishoiupoliitikat. Eesti riik on sellega juba algust teinud, muutes suitsetamise ebamugavaks ja piiranud alkoholi kättesaadavust. Esimesed sammud on tehud, kuid minna on veel pikk tee. Hiljuti avaldatud uuring viitas, et USA terviseedendamise poliitika, mille keskmes oli tervisliku toitumise ja liikumise propageerimine, on andnud reaalseid tulemusi - ülekaalulisus koolieelikute seas on hakanud langema.

Paljud inimesed ei soovi lasta ennast uurida, et teada saada haigusriske, kuna nad lihtsalt ei saa aru, mida selle teadmisega peale hakata. Väljakutse riigile on koolitada inimestest paremad tervishoiu tarbijad ning õhutada küsima parema arusaamise nimel rohkem küsimusi.

Kombinatsioon andmete analüüsist, erinevate mobiilsete sensorite andmestikust, diagnostilistest tehnoloogiatest ja meie suurenenud teadlikkusest võimaldab elada täisväärtuslikku elu pikemalt kui kunagi varem. Teades geneetilisi omapärasid saab teha valikuid elustiilis ning panna paika personaalsed tervise jälgimise programmid.

Riik saab toetada poliitikatega ja tööandjad luua mõnusa tervist edendava firmakultuuri. Selle juures on kõige tähtsam tõsta inimeste endi motivatsiooni tegeleda oma tervisega muutes selle osaks meie ühiskonnast. Ka uue ajastu tervise edendamise juures kehtib alustuseks lihtne reegel - söö kvaliteetset toitu, aga ära sellega üle pinguta, liiguta ennast iga päev, maga korralikult ja mõtle positiivselt.