Andres Sutt on Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) pangandusüksuse juht. Enne seda töötas ta Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Põhja-Balti valijaskonna vanemnõuniku ja Eesti Panga asepresidendina. Andres on lõpetanud Tartu ülikoolis rahanduse ja krediidi eriala.

25 aastat hiljem

On vähe riike, kes on suutnud 25 aastaga sooritada Eestiga võrreldava arenguhüppe. Millise Eesti pärandame järgmisele põlvkonnale – see sõltub suuresti tänastest otsustest. Mida vajab Eesti, et jõuda arenenud riikide tippliigasse?

Andres Sutt

Eesti viimase veerandsaja aasta lugu on edulugu. 25 aastat tagasi andis Eesti toona ühiskondlikult ja/või äriliselt aktiivsetele unikaalse võimaluse end ja oma ideid realiseerida. Soov luua vaba ühiskond, lõimuda läänemaailmaga ning olla avatud uutele ideedele ja välisinvesteeringutele panid aluse Eesti majandusedule ja ühiskonna elukvaliteedi tõusule. Ehkki majandusedu ei võrdu tingimata ühiskonna heaoluga, on ilma eduka eraettevõtluseta võimatu tõsta ühiskonna rikkust ja heaolu. 

Heaolumudeli ellujäämiskursus

Lääne ühiskonna heaolumudel on läbimas ellujäämiskursust. Vananev rahvastik, kasvav riigi- ja eravõlg, nõrk majanduskasv ning kõrge tööpuudus seavad küsimärgi alla senise mudeli jätkusuutlikkuse. Ellujäämiskursusel osalejateks ei ole pelgalt „euroala ääremaad”, vaid väga suur osa arenenud maailmast. 21. sajandi teisel kümnendil tööturule sisenev põlvkond võib olla esimene pärast Teist maailmasõda, kelle heaolu ei pruugi olla kõrgem kui eelnenud põlvkonnal. Riikidevaheline konkurents kapitali ligimeelitamiseks ning samas soov kaitsta oma turgu on järjest tihedam. Poliitiliselt on heaolumudeli reform ebapopulaarne ja suurele osale valijatest vastumeelt, mis soosib populismi ja radikaalsete vaadete esiletõusu. Praegu on globaalne tegevuskeskkond Eesti taasiseseisvumisaja keerukaim.

Lähtepositsioon, riiklike institutsioonide kvaliteet, investeeringute tase ja innovatsioon on neli peamist tegurit, mis mõjutavad edasijõudmist globaalses väärtusahelas, mis omakorda toimub lisandväärtuse kasvu kaudu. Eesti siseturu väiksus muudab välisinvesteeringute kaasamise jätkuvalt kriitiliseks arengueelduseks.

Mõnevõrra lihtsustatult võib väita, et 1990. aastate alguse välisinvestorid olid paljuski seiklejad, sama kümnendi lõpus kasutasid investorid võimalust osta Aasia ja Vene kriisi järel allahinnatud varasid. Möödunud kümnendi keskpaigast sai Eestist atraktiivne tugeva kasvupotentsiaaliga Euroopa Liidu liikmesriik, mis tõotas investorile head tootlust. Need kolm investeerimislainet tõukasid Eesti majandust järk-järgult järgmistele arengutasemetele.

Eesti väärtuspakkumine

Mis on Eesti tänane väärtuspakkumine erainvestorile? Miks peaks pikaajaline investor eelistama Eestit mõnele teisele riigile. Miks peaks ta looma või tooma või jätma oma ettevõtte Eestisse, aga mitte näiteks Luksemburgi? Hea vastus nendele küsimustele määrab suuresti selle, millist arenguhüpet on Eesti riigina võimeline sooritama järgmise veerandsaja aasta jooksul.

Eesti väärtuspakkumise sõnastamisel ei tohi olla tabuteemasid ja see peab hõlmama ka elukvaliteediga seonduvaid aspekte. Eesti majanduspoliitika ja maksusüsteem ei vaja U-pööret, ent vaja on argumenteeritud ja avatud arutelu selle üle, mida majandus- ja maksupoliitikas kohandada ja paremaks muuta, et Eesti oleks muutuvas tegevuskeskkonnas ja tihenevas riikidevahelises konkurentsis vähemalt regionaalselt atraktiivne investeeringu sihtriik. Riik ei tohi sekkuda erakapitali investeerimisotsuste tegemisse ega peaks tegema agressiivset tööstuspoliitikat. Samas kui läbimõeldud ja läbipaistvad investeerimis- ja maksusoodustused on kaalumist väärt.

Mida kõrgemale väärtusahelas Eesti pürgib, seda olulisemaks saavad pehmed väärtused. Avatus, sallivus, turvalisus ning ühiskonna tegelik valmisolek aktsepteerida ja lõimida eri kultuuritaustaga inimesi saavad üha olulisemaks teguriks investeerimis- ja karjääriotsuste tegemisel. Kes on kogenud expat’i elu, ilmselt nõustub, et näiteks sihtriigi koolisüsteemi avatus ja võime integreerida erineva kultuuri ja keeletaustaga õpilasi või administratiivsete piirangute vähesus abikaasadel oma erialal töötada mõjutavad lõpptulemusena globaalselt mobiilsete inimeste karjäärivalikuid. Ja mitte vähemolulisena − samad otsustuskriteeriumid hakkavad oma rolli mängima ka nende puhul, kes kaaluvad kodumaale tagasipöördumist.

Töö ja karjääriga seotud inimränne on seni olnud suhteliselt ühesuunaline – Eestist väljapoole. Seda on soosinud geograafiline ja kultuuriline lähedus ning sissetulekute suuruse erinevus Põhjamaadega. Kuni tegu ei ole püsiva ümberasumisega, vaid naaberriigis tööl käimisega, on sellisel rändel ka positiivseid külgi – võimalus töötada Põhjamaades leevendas Eestis majanduskriisi mõju ning arendab jätkuvalt välisturul töötavate inimeste oskusi ja teadmisi ning seeläbi läbilöögivõimet tööturul.

Kuid miks ei võiks kodus, Eestis tööl käimise soosimine olla üks riigi strateegilisi eesmärke? Ka Eesti rahvastik vananeb ning statistika näitab taas kergelt negatiivset iivet; vaatamata tööpuudusele, valitseb teatud kutsealadel ka tööjõupuudus. Lisaks on Eesti tööturg väiksuse tõttu liiga „õhuke”, et kindlustada kiirelt mõne keskmisest suurema ettevõtmise tööjõuvajadust. 

Kahesuunaline tööjõu liikumine Eesti ja naabermaade vahel aitaks neid kitsaskohti leevendada ning suurendada loodavat lisandväärtust. On ebatõenäoline, et selline tööjõu liikumine toimuks Eestis olemasolevate töökohtade arvelt. Pigem vastupidi, uued investeeringud loovad uusi töökohti lisaks loodavale ettevõttele ka seotud valdkondades, kuna suureneb nõudlus erinevate teenuste järele.

Kuidas jagada ühiskonnas loodud lisandväärtust – see sõltub valija poliitilistest eelistustest ning loodud lisandväärtuse suurusest. Eesti vajab arenenud riikide tippliigasse jõudmiseks välisinvesteeringute neljandat lainet. See laine saab tugineda vaid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisel väärtuspakkumisel. Erakapitalil põhinevat investeerimisvõimekust kasvatamata on Eestil vastas klaaslagi, mis sunnib riiki aina enam ümber jagama ja majandusellu sekkuma, uut lisandväärtust loomata. Vaevalt, et ükski põlvkond sellise arenguvisiooniga rahul oleks.